Ma panen siia kirja üldise hooldusjuhendi Testudo hermanni hermanni kohta. Kuigi ma üritan kirjutada siia lahti peamised asjad siis pidage meeles, et see ei sisalda kogu informatsiooni. Selles postituses toon välja asjad, mida on vaja teada enne sellise looma soetamist. Selles postituses puudub informatsioon talveune ja munemise kohta. Kui inimestel on soovi ka nendest teada siis andke märku kommentaarides ja kirjutan ka nendest asjadest kui rohkem aega

Testudo hermanni hermannit leiab looduslikult kõige rohkem Prantsusmaalt. Nad on kõige haruldasemad kilpkonnad üldse Hermanni suguvõsast. Nad on haruldased nii looduses kui ka vangistuses. Reeglina on nad väiksemad kui muud hermanni kilpkonnad, samuti on nende kilp atraktiivsem

Üleüldse Hermanni kilpkonnad looduses:

Hermanni kilpkonnad elavad kogu Lõuna-Euroopas. Sobilikud looduslikud elupaigad on : Vahemere tamme- ja pöökimets, kivised mäenõlvad, niidud ja muud tiheda taimestiku ja kaltsiumirikaste pinnastega alad. (Sh Sitsiilia ja Sardiinia), Prantsusmaa lõunaosas (sh Corisica) ja Põhja-Hispaanias ( koos Baleaari saartega Mallorca ja Menorca).

Kust leida?

Testudo hermanni boettgeri liiki liigub USAS ja Euroopas tihedamalt kui Testudo hermanni hermannit.  Kasvatajad kasvatavad neid edukalt ja neid on tihedamalt saadaval. Vastkoorunuid beebisid müüakse suve lõpus, kui nad on kevadel koorunud. Testudo hermanni hermanniga on lood aga keerulisemad, kasvatajaid leidub vähem. Tegu on ohustatud liigiga ja kui ostate siis veenduge, et kilpkonn oleks kiibitud ja tal oleks originaal kollane cites paber ( just selle konkreetse isendi oma ) Teinekord müüakse ka loodusest pärit kilpkonna. Sellisel juhul puudub tal kiip ja CITES paber. Testudo hermanni hermanni  omamine ja müümine  ilma originaal CITES paberita ja kiibita on illegaalne. Kilpkonna valides veenduge, et kilpkonna silmad on lahti, silmad on kirkad, kilp on ilus ümar ja kõva. Kilpkonn on aktiivne ja sööb palju. Kilpkonn omab kiipi ja dokumenti. 

Ärge ostke kilpkonna juhul kui : Kilpkonn hoiab silmi kinni koguaeg, kilpkonnal on kõht lahti, kilpkonn ei huvitu söögist, kilpkonn ei liigu. Kilpkonnale söödetakse krõbinaid . Kilpkonna ninast jookseb tatti, kilpkonn aevastab või köhib. Kui kilpkonnal puuduvad dokumendid ja kiip. Kui teile ei osata nende kohta ka rääkida piisavalt või ei tehta liikidel vahet, siis ei tasuks ka sellistest kohtadest osta. 

Suurus: 

Suurus varieteerub Hermanni suguvõsas palju. Reeglina jäävad enamus alamliigid siiski 10-20cm vahele. Idapoolsemad alamliigid 10-15cm. Sõltumata alamliigist on isased kilpkonnad väiksemad kui emased.

Pesa: 

Kui vähegi võimalik ärge kasutage kilpkonnal klaas akvaariumit. Akvaariumid tekitavad kasvuhoone efekti ja see põhjustab kiiret veepuudust. Samuti võib kilpkonnale mõjuda klaas akvaarium stressirohkena, sest nad ei saa aru mis asi klaas on. Nad näevad sellest läbi aga ei saa edasi liikuda. Klaasi asemel kasutage puidust kilpkonna ‘lauda’ ( google. Tortoise table ). Seda on väga lihtne ise ehitada. Samuti väga heaks pesaks on jänesepuurid. 

Sobilik on ka klaas terraarium kus on hea ventilatsioon. Sellisel juhul peaks 3 seina ära katma või võimalikult palju sisustama pesa, et kilpkonn tunneks end turvaliselt. Kui kasutate klaasist tehtud kasti siis samuti katke klaas taustaga, pange sinna ette kivid või taimed, või tume kleepekas. Mida suurem on pesa, seda parem. Täiskasvanud kilpkonna pesa võiks olla 2x1m ideaalis.  Kilpkonnale võib eraldalda ka toast mõne ala ja ehitada põrandale tema pesa.

Kilpkonna pessa tuleks panna peidukohti ja ronimisvõimalusi. Kivid, hein, tunnel või koobas. 

Pildid: Googlest

Pinnas:

Sobilik pinnas on kookosmuld segatud turbasamblaga või liiv segatud turvasega. Pinnas peaks olema vähemalt 5cm paks, et kilpkonn saaks end sinna sisse magama kaevata. Noored kilpkonnad teevad seda eriti tihti ja see on igati normaalne. Pinnast tuleks hoida niiskena, kuid mitte liiga märjana. Umbes 70% niiskust on okei pinnasele.  Kindlasti ärge laske pinnasel täielikult ära kuivada, hoidke veepihusti läheduses  

Vesi: 

Noortel kilpkonnadel kasutame joogi alusena madalat savist lillepoti alust. Need ei ole sügavad ja kilpkonnal on sedasi ligipääs veele koguaeg. Sügavat veealust ei tohi panna. Joomine on kriitiliselt tähtis eriti noorele kilpkonnale. Lisaks joomisele tuleks kilpkonna poega vannitada leiges vees 3-4 korda nädalas umbes 15min. 

Valgustus ja soojus:

Mitte miski ei trumpa üle päikest, kuid kahjuks ei ole Eesti kliimas piisavalt päikest koguaeg, seega kodustes tingimustes vajavad nad tugevat UVB toru. Minimaalselt 10.0 UVB toru. Toru peaks ideaalis olema vähemalt pool kilpkonna pesast. UVb toru ette ei tohi paigutada teisi materjale.  Lisaks UVB torule vajab kilpkonn ka soojuslampi. Soojuspirn peab kindlasti olema valge või kollane. Pojale 50 või 75W, täiskasvanule 100-150W.  Soojuspirni võib osta loomapoest, kuid sobib ka tavaline hõõg või halogeen pirn toidu/- ehituspoest.  Kilpkonn ei ole ööaktiivne seega punane soojuslamp unustage ära. Lambi all peaks pojal olema ca 35 kraadi sooja. Täiskasvanutel võib kuni 40c olla. Soojuslampe võib rohkem kui 1 olla kui soovite või kui teil on mitu kilpkonna, kuid kindlasti peab kilpkonnale jääma ka jahe ja pimedam ala. Terve pesa ei tohi olla kuum ja valge. Päevapikkus peab olema 12-14 tundi olenemata vanusest. Öösel võib temperatuur langeda vabalt 21 kraadi kanti. Nad peavad vastu ka veel jahedamale temperatuurile kuid poegadel ei ole mõistlik lasta alla 21c. Kindlasti ei tohi kasutada kilpkonnal soojuskivi või soojusmatti, kaablit. Ainult lampi võib kasutada soojusallikana. 

LASKE NEIL OLLA: 

Ärge hellitage neid loomi! Ärge andke neile igapäevaselt parimaid salateid ja maiuseid.  Sellega teete karuteene talle, ja teie kilpkonna eluiga lüheneb. Nad on siiski metsloomad, ükskõik kui palju kordi me neid vangistuses paljundame. Nad ei ole koerad või meie lapsed.

Söögist lühidalt: 

Madala valgusisaldusega, kõrge kiudaine ja kalsiumirikas söök. Need on 3 olulist punkti mida tuleb jälgida, et teie Testudo hermanni oleks terve. Looduses toituvad nad peamiselt umbrohust. Kahjuks ostavad enamus inimesed toitu poest ning tihti ostavad sööke mille suhkrusisaldus on liiga suur. Valgurikas toit põhjustab neerupuudulikkust ja tekitab kõhulahtisust. Võib tekitada ka sisemiste parasiitide puhangu. Mürgivaba umbrohi nn võilill, ristik,teeleht, naat on head neile. Tänapäeval on google meie kõigi kasutuses niiet kontrollige enne kui midagi söödate.

Lisaks toidule tuleb neile anda multivitamiini ja kalsiumi. Kalsiumiks sobib ka seepiakivi mida kilpkonn ise käib närimas vajadusel. 

Sööki tuleks anda suure kivi pealt, et kilpkonn kulutaks oma nokka ja küüsi. Suur paekivi näiteks on hea. 

Panen siia hea lingi, kust saate ise vaadata milliseid asju ja kui tihti võiks kilpkonnale sööta. – https://www.thetortoisetable.org.uk

The post Kreeka kilpkonn appeared first on Exopet.

Habegaami tunneb ära tema laia kolmnurkse peakuju ja lameda keha järgi. Külgede pealt jookseb okka rida. Okkad on ka lõua all. Okkaid kasutavad nad kiskjate hirmutamiseks kuigi need ei ole väga teravad. 

Pikkuselt võivad nad kasvada kuni 60cm.

Habegaamidel on võime ka vävi muuta. Näiteks muudavad isased värvi kui nad kaklevad teise isasega. Samuti mõjutab kliima nende värvust. 

Habeagaamid toodavad ka kerget mürki oma mürginäärmetega. Inimestele on see üldiselt ohutu kuid väiksemate putukate ja loomade suhtes tõhus

Habeagaamid pärinevad Austraaliast. Nad elavad kuivas ja subtroopilises metsas, savannidel, kivises kõrbes ja poolkõrbes. Nad on osavad ronijad ja sageli veedavad oma aega langenud puudel, kividel või maas. Hommikustel ja vara õhtustel aegael võtavad nad päikest mõne kivipeal või puupeal. Päeva kõige kuumemal ajal lähevad nad varju kas mõne kivi või põõsa taha. Samuti kaevavad nad auke maa sisse kuhu varjuvad ööseks või ääruslikkude temperatuuride ajaks. 

Habegaami käitumine

Habeagaamid ei häälitse, välja arvatud siis, kui nad ähvardavad ( susisevad )

Selle asemel suhtlevad nad värvimuutuste, kehahoiaku ja füüsiliste žestide abil, näiteks käpaga lehvitamine või peaga üles-alla liigutamine. Habeagaamid ei ole sotsiaalsed loomad, kuid mõnikord kogunevad nad rühmadesse, eriti populaarsetel söötmis- või jootmisaladel. Nende vahel tekib selge hierarhia: kõige kõrgemal positsioonil olevad loomad võtavad kõige parema ja kõige päikesepaistelisema koha ja kõik teised habeagaamid jäävad tema alla. Kui madalamal positsioonil olev loom üritab välja tõrjuda ühte domineerivat isendit, näitab domineeriv loom oma paremust peaga üles-alla vehkimise ja oma harja täispuhumisega, kusjuures võistleja võib signaali esitada ka käpaga lehvitades. Kui madalamal positsioonil olev habeagaam ei alistu siis  järgneb sellele peaga vehkimine ja võib tekkida võitlus.

Otsese rünnaku korral avab habegaam oma suu, et näidata oma kollaseid membraane ja nad laiendavad ka habet. Nad muudavad oma kehavärvi tumedaks ja ajavad keha lamedaks( pannkoogi asend )  Peale seda susiseb ja hüppab ründaja poole. Habeagaamid ei ründa inimesi reeglina.

Habegaamid on võimelised ka õppima. Näiteks õpetati ühele habeagaamile liugukse avamine peaga selgeks, et toit kätte saada. Katse näitas, et pärast seda, kui üks habeagaam sai selgeks  ukse avamise, et jõuda toiduaineteni, suutsid ka teised habeagaamid, kes seda jälgisid selle järgi teha.

Habeagaami käsitledes peab meeles pidamda, et igaühel on neist oma isikupära.

Isased habeagaamid on vähem aktiivsemad kui emased, seega kui soovite endale sõpra keda ‘’kaisutada’’ siis isane on üldiselt parem valik. Emastele meeldib ringi seigelda rohkem ja nad püsivad vähem ühekoha peal paigal.

Habeagaamidel on ka teravad küünised mis käsitledes võivad kriimustada teie nahka. Habegaami küüsi võib lõigata või kasutada terraariumis kive, millepeal kõndides ta neid kulutab. 

Käsitleda tuleks habeagaami sedasi, et kõik tema neli jalga toetuvad teie peale, vastasel juhul tunneb ta end ebakindlalt ja hakkab tasakaalu saavutamiseks rabelema. 

Käsitlema peaks habeagaami rahulikult. Väga kiired liigutused meenutavad neile kiskjaid ja see on nende jaoks häiriv.

Neid võib õrnalt paitada, kuid ärge kunagi sikutage neid sabast jalast või peast. Kui nad ajavad nahka kasvades siis võite üritada seda vaikselt eemaldada. ( ainult lahtist nahka ) Enamasti ajavad nad naha maha ise ja ei vaja inimese abi, kuid peenikesed varbad tuleks üle kontrollida, et vältida naha kinnijäämist seal.

Kust osta ?

Habegaame saab osta kasvatajatelt ja neid liigub erinevates värvides ja erineva soomusega. Reeglina aretatud värvid on kallimad kui looduslikud toonid. Ka loomapoed müüvad habeagaame kuid sellisel juhul võtke keegi pädevam endaga kaasa, kes hindab looma tervisliku seisundit. 

Kui olete tellinud looma välismaalt või ostnud inimeselt, kes toonud looma hiljuti välismaalt Eesti, siis esimese asjana minge loomaga arsti juurde ja hoidke looma karantiininis esimesed kuud, kuna paljudel juhtudel on neil täid ja erinevad haigused kallal. Tihti jääb see märkamatuks inimesele, kellel kodus esimene habeagaam.  Kindlasti ärge ostke inimeselt, kes ei oska teile anda põhjalikke vastuseid pidamistingimuste kohta. Veenduge, et inimene kellelt ostate, teab piisavalt neist, on valmis teid terve elu aitama oma nõuga ja tema terraariumid on puhtad ning loomad hästi hooldatud. Habegaamid elavad küllaltki pikalt ehk 6-10 aastat kuid on teada ka isendeid kes elanud ca 20 aastaseks. Seega ärge valige endale esimest ettejuhtuvat kui ei ole ennem müüa tausta uurinud.

Habegaami terraarium 

Asukoht

Habeagaami terraariumi võib panna ükskõik kuhu kohapeale toas väljaarvatud otsese päikese kätte ( ülekuumenemise risk ) 

Kuna habeagaamid on uudishimulikud ja jälgivad meeleldi ümbruskonda, siis võiks terraariumi asetada tuppa kus pere veedab palju aega. Kui otsustate terraariumi panna elutuppa ja sisalikul on juba lambid kustu läinud kuid Teil need põlevad veel laes, siis tuleks terraarium katta mõne linaga, et sisalik saaks rahus magada. 

Habeagaamid veedavad looduses aega okstel, kividel ja aedadel beežitamas ja sööki otsides. 

Nad on suhtelisel vähese aktiivsusega võrreldes paljude teiste sisalikudega, kuid siiski jalutavad ka nemad meeleldi igapäevaselt ringi.  Kindlasti tuleb seda meeles pidada, et liiga väikses terraariumis habeagaamid ei ole kindlasti aktiivsed, vaid nad lösutavad ja magavad enamus ajast ja tänu sellele tekib neil ka ülekaal. Puhtalt selletõttu peaks habeagaami terraarium olema piisavalt suur, et ta saaks oma vajadusi rahuldatud, piisavalt liikuda ja valida endale sobiv temperatuur. 

Väiksesse terraariumisse on ka väga keeruline luua väga suurte kõikumistega temparatuure. Habegaamidele ei piisa sellest, et terraariumis on mõned soojad kohad, vaid nende terraariumis peab olema ka külmad kohad. Külmade alade tekitamine terraariumisse on keeruline ja väikeste terraariumite puhul võimatu. Ärge siis palun laske endale loomapoes pähe määrida väikest terraariumit.

Terraariumi suurus

Kahele habeagaamile sobib terraarium pind alaga 150cm lai ja 60 sügavus. Kõrgust minimaalselt 50cm, kuna habeagaamid ronivad meeleldi. Tänu ronimisele oleks hea kui terraariumis on tagataust millepeal loom saab ronida. 

120 cm laius x 50 cm kõrgus  x 50 cm sügavus terraarium on ühe täiskasvanud habeagaami jaoks vajalik minimaalne suurus. Ideaalis võib ka suurem olla. 

Kindlasti veenduge, et teie terraarium on turvaline, hästiventileeritud ja ,et seda oleks lihtne puhastada.

Poegade terraarium võib veidi väiksem olla. Esimesteks elukuudeks sobib ka 60cm lai terraarium. Kuid mõne kuu möödudes peab ta asetama siiski suuremasse terraariumisse. Ostes esimeseks terraariumiks väikse, kulutad lihtsalt mõtetult raha kuna hiljemalt 6kuusena peab loom kolima täissuuruses terraariumi, seega soovitan kohe osta suur terraarium ja poeg sinna elama panna. Suure terraariumi võib alati väiksemaks teha vajadusel vaheseintega ( nt papitükid või plastik karp panna ette ). Sedasi säästad raha ja sa ei pea mitu korda muretsema kust leida piisavalt hea terraarium. 

Materjal 

Terraariumi materjalil ei ole väga vahet. Kui olete otsustanud osta klaasist liugustega terraariumi siis jälgige, et terraariumil oleks suured ventilatsiooni ribad, et tagada ka külmi alasid terraariumisse. Kui ventilatsioon on halb siis ei suuda te tagada habeagaamile piisavalt jaheidad alasid. 

Ka akvaariumid on sobilikud kuid sellisel juhul peaksite ise peale ehitama üleni võrgust kaane.

Klaasist terraariumis peaksite katma ideaalis kolm seina, minimaalselt taga seina, et loom tunneks end turvaliselt ja ei satuks stressi. 

Terraariumi võib ka ise ehitada vesivineerist kui teil on soovi ja aega. Terraariumi võib ehitada ka vanast kapist või teleka alusest. Sellisel juhul ärge unustage ventilatsiooni lisada  

Ise ehitades pidage silmas ka tuleohutust. Lambid kuumenevad väga palju ja see võib halvasti lõppeda.

Valgus

Kuna habeagaamid on päeva aktiivsed, siis vajavad nad väga palju valgust oma terraariumisse. Kui teil ei ole toas just kõige valgem, siis lisage terraariumisse ka päevavalgus toru. Päevavalgus torud erinevad tavalistest torudest sellega, et nende värvitemperatuur on umbes 6000 K ja seega tunduvalt jahedama tooniga kui tavalised valgustorud. Inimesed näevad seda värvi kirkamana kui tavaliste valgustorudega võrrelda. See ei ole just kõige meeldivam inimese silmadele kuid oma kirka ja valge tooni tõttu ainuke õige valgus habeagaamile. Neid päevavalgus torusid saab osta mistahes ehituspoest. 

Lisaks väevavalgus torule vajad UVB-toru( Ultraviolet B ) UVB toru peab olema kindlasti kas 10.0 või 12.0% 

Tänu UVB kiirgusele saab sisalik oma kehas teha d3 vitamiini, ja see mõjutab omakorda kalsiumi imendumist. Just kalsiumi imendumise tõttu on UVB toru eluks vajalik. UVB torud kiirgavad ka UVA’d ja see mõjutab sisaliku aktiivsust ja söögiisu. Kuna UVB kiirgus ei kiirga läbi klaasi siis tuleb kindlasti toru paigutada terraariumi sissepoole ja selle ette ei tohi mingit katet panna. UVB toru pikkus peaks ideaalis kolmveerand terraariumi laiusest.UVB toru peaks maksimaalselt olema 40cm kõrgemal sisalikust. Kindlasti mitte rohkem. Mida lähemal, seda parem.  Kui toru on kõrgemalt kui 40cm loomast siis ei kiirga see enam loomani piisavalt palju UVB kiirgust ja loomal ei ole sellest kasu. Kui teil on kõrge terraarium kasutusel siis pange terraariumisse oksi sedasi, et loom saaks ronida UVB toru alla tänu nendele okstele. Kindlasti pidage meeles, et UVB toru peab vahetama iga 6-12 kuu tagant kuna siis ei kiirga see enam piisavalt UVB’d.

Lambid võivad põleda suvel 14 tundi ja sügisel hakkad vaikselt lühendama päevapikkust, et jõuludeks oleks päevapikkus 10 tundi. 

Kevadel pärast talveund lisad jälle iganädal 15min päevapikkusele juurde. Selleks, et päevapikkus oleks täpne, ühendage lambid taimeriga. 

Soojustus

Habeagaami terraariumis peab olema ühes otsas soojuslamp mille all oleks umbes +37-42 kraadi ja teiselpool terraariumit 22-26 kraadi. Poegadel võib hoida veidi jahedamana kuna nad on aldimad veepuudusele. Kui terraariumis elab mitu habeagaami siis peaksite igale loomale panema eraldi soojuslambi. Habeagaamid beežitavad päikese all peaaaegu tervepäev, et reguleerida keha temperatuuri. Kui habeagaam on pikalt olnud jahedas, siis võite märgata kuidas ta läheb pannkoogi asendisse ja värvid muutuvad tumedaks. Sedasi üritab ta saada kätte piisavalt päikesekiirgust, et soojendada end kiiremini. Kindlasti ei tohiks habeagaami terraariumis kasutada altpoolt tulevaid soojusi ( nt soojusmatt ). Soojusallikaks PEAB olema lamp, mitte matid, kaablid, soojenduskivid. 

Kõige lihtsamini saate soojenduskoha tehtud tavalise  VALGE halogeen pirniga. 50W või 75W ( neid leiab toidu ja ehituspoodidest ) punane soojuspirn unustage ära. Soojuslamp tuleks asetada terraariumi sissepoole sedasi, et loom ei saaks end ära kõrvetada.  Kuna habeagaamidele meeldib beežitada veidi kõrgemal maapinnast ja sedasi ümbruskonda jälgida siis oleks hea kui asetate lambi sedasi, et see näitab puupeale kuhu habegaam saab mõnusalt ronida beezitama. Kui soojuslamp on ühes terraariumi nurgas siis teinepool terraariumist jääbki jahedamaks mida on samuti vaja. Selletõttu soovitan asendada soojuslambi alati ühte nurka mitte keskele. Ööseks peab sisaliku ainevahetus saama puhata ja seega ei tohi jätta ööseks sisse mitte ühtegi lampi ega soojusallikat. Temperatuuri tuleks mööta termomeetriga ( digitaalne on hea, kuna siis saate kohe mööta kui palju temperatuuri kummaski otsas on ) Klaasi peale kleebitavaid termomeetreid ärge kasutage, need möödavad temperatuuri klaasipealt ja te ei saa täpselt teada temperatuuri, mis on näiteks kohas kus sisalik parasjag beežitab või magab.

Pinnas 

Pinnase suhtes terraariumis on kõigil oma nägemus ja selleüle vaieldakse palju. Kindel on vähemalt see, et peaaegu kõik kasvatajad kes vähegi tõsisemalt süvenevad oma loomadesse, kasutavad beebidel ( 0- 6kuud ) allapanuna ajalehti või majapidamis paberit. Habegaami pojad on suured ahnitsejad ja kui kasutate lahtist pinnast terraariums, siis ahmivad nad endale selle sisse, samuti söövad nad pinnast kalsiumi puudusest. Ajalehte või majapidamis paberiga on lihtsam ka terraarium puhtana hoida. 

Pärast esimest 6kuud võite siirdada poja ilusamale ja looduslikumale pinnasele. Kui panete sisaliku uue pinnase peale siis võivad nad seda oma keelega maitsta, kui ta teeb seda korra on see okei, aga kui ta hakkab seda juba rohkem tegema või sööma siis tuleks sisalik eemaldada kiirelt pinnase pealt. Pinnas ei seedi sisaliku kõhus ja seega tekitab ummistuse mis võib viia looma surmani, seega ei tohiks sellesse kergekäeliselt suhtuda. Kahjuks ideaalset pinnast ei ole olemas. Igal pinnasel on oma plussid ja miinused.

Liiv : Üks populaarsemaid materjale, mida inimesed tahavad habeagaamile alla panna. Parim valik sellisel juhul oleks ehituspoest 0,1mm-0.6mm suurune tera. Liiva peaks habeagaami terraariumis olema ca 5cm, et habeagaam saaks kaevata. Kindlasti ei tohi liiv olla suureteraline , sest siis tekib ummistus juba puhtalt sellest, kui loom keelega maitseb seda. Halvem pool liivaga on see, et isegi väikese teraline liiv võib väga kergelt tekitada ummistusi. Kindlasti jälgige, et looma kakasees ei oleks liivateri, sellisel juhul peaksite viivitamatult looma eemaldama sellelt pinnaselt. Liiv on üks suuremaid põhjuseid, miks habeagaamid surevad varakult ja enamus kasvatajad ei poolda ka liiva just suure riski tõttu. 

Kindlasti peame meeles pidama, et looduses habegaamid ei ela lahtiselt pehmel liival vaid kõrbedes kus on kõva pinnas ja kerge kiht liivatolmu peal. Seega ei tohiks pinnas olla väga pehme. Liiga pehmel pinnasel on habeagaamil raske liikuda. 

Ajaleht/majapidamispaber: Alla pooleaastastel poegadel väga soositud pinnas. Habeagaami pojad söövad väga palju ja samuti roojavad väga palju ja ajalehega on seda väga kerge puhtana hoida igapäevaselt. Samuti on pojad suured ahnitsejad ja kui paneksite pojale alla lahtise pinnase, siis tõenäoliselt ta ahmiks selle endale sisse. Kuigi ajaleht ei ole kõige ilusam terraariumis ja loom ei saa kaevata, siis on ta üks turvalisemaid pinnaseid üldse.

Matt ja linoleum: Mõned kasutavad allapanuna ka reptiilidele mõedud spetsiaalset matti või ehituspoet ostetud linoleumi. Parim nende juures on see, et loom ei saa endale seda sisse süüa ja seega vähendab palju riske. Matt ja linoleum on ka palju ilusam kui ajaleht, kuna saad valida ise mustri mis jätab ka väga loomuliku mulje terraarumist.( nt kivi mustriline ) 

Puukoor: Kuigi puukoor on ilus, on enamasti ka sellega see mure, et sisalik võib hakata seda sööma. Halb pool sellega on ka see, et elusputukad lähevad peitu pinnase alla ja loom ei saa neid kätte, või kui püüab siis võib süüa koos pinnasega. Puit imeb endasse ka hästi väljaheited ja seetõttu raskem puhtana hoida. 

Loodusliku välimusega pinnast võib ka ise valmistada. Väga ilus pinnas jääb näiteks polüreetan vahu, veidi betooni, akrüül värvi ja kassiliiva kokkusegades. 

Terraariumi sisustus.  

Oluline on lisada terraariumi ka  tarvikud, näiteks kivimid ja oksad, et ronida. Samuti annab see loomale võimaluse kindlustundeks ja peitmiseks. 

Terraariumisse peaks panema suurema puuoksa maha pikali, tüve ja või suuri kive. Ronimiseks kõlbavad metsast , aiast toodud lehtpuud ja nende kännud. Ka järvest võite saada ilusaid oksi.

Oksi kasutades jälgige, et te ei pane neid liiga lähedale soojuslambile , et loom ei saaks end ära kõrvetada. Kive kasutades jälgige, et kivid ei liiguks kui loom peal turnib. Ise eelistan paekive. 

Elustaimi ei soovita ma kasutada habegaami terraariumis kuna nad on täiskasvanuna väga rasked ja neil on pikad küünised, siis peal turnides ei jääks taim elama ja taim sureb kiirelt. Samuti kipuvad nad sööma neid. Kuid kui olete siiski otsustanud, et soovite kasutada elus taimi terraariumis, siis veenduge, et see ei ole habeagaamile mürgine. Tänapäeval tehakse väga realistlike kunsttaimi ja neid võib vabalt terraariumi paigaldada. Kuid ka nendega jälgige, et loom ei hakkaks neid sööma. 

Koristamine

Poegadel tuleks pinnast vahetada vähemalt kord päevas kuid täiskasvanul piisab sellest, kui eemaldate väljaheite. Suuremaid koristusi tuleks teha paar korda aastas kus vahetate ja puhastate kogu sisu ära. Kui kasutate õigeid materjale terraariumis siis on nende koristamine väga lihtne ja kiire ega vii oluliselt aega teie päevast.

Söök. 

Habeagaamid on omnivoorid ja söövad nii taimset kui putukaid. Uued uuringud kinnitavad seda, et looduses sööb habeagaam peamiselt termiite ja ainult väga väike osa  toidust on taimne. Seega ärge muretsege kui teie loom keeldub taimsest või kui ta sööbki taimset, siis ei tohiks seda noorel loomal rohkem olla kui putukaid menüüs. Suvel võib putukaid püüda ka loodusest. 

Habegaamile tuleks pakkuda erinevaid putukaid söögiks, et ta saaks piisavalt aineid kätte ja oleks vaheldust.

Peamiselt peaks sööks koosnema rohutirtsudest, kilkidest ja erinevatest prussakatest ( eriti soovitan dubiaid ) 

Erinevad ussikesed ja vastsed peaksid olema maiusena habeagaami menüüs. 

Vahepeal võib pakkuda habeagaamile hiire poegi(pinkisid) Eriti soovitan neid emasele, kes on hiljuti munenud. 

PS. Putukaid söödetakse elusana!

Panen siia ka lingi, millest leiate pildid, mille järgi saate ise koostada taimsepoole menüü,et teie loom saaks kõik vajaliku kätte.  https://beardeddragonforum.com/threads/food-chart-with-pictures.2826/

Salateid pakkudes valige need salatid kus on rohkem kalsiumi ja vähem fosfori. Salat peaks peamiselt koosnema tume rohelistest lehtedest. Pea silmas ka seda, et nt spinat sisaldab palju oblikhapet mis ei lase kalsiumil imenduda ja seega ei tohiks seda palju anda. Sama kehtib ka muude taimede kohta mis sisaldavad palju oblikhapet. 

Puuvilju ja juurvilju võib samuti pakkuda neile. Vanad toitumis nõuded soosivad samu vilju mida ka inimested armastavad. Õuna, porgandi, arbuusi jne.. andmisest ma pole kindel kas habeagaam looduses ikka leiab õuna ja porganit keset kõrbe =) Igatahes, vaevalt see ka halba teeb seega vahepeal pakkuda peaks olema okei.

Vesi

Habegaamid saavad peamiselt oma vee kätte salatitest ja putukatest ja seega ei joo nad tihti. Sellest hoolimatta võite hoida veenõud terraariumis. Kui habeagaam veenõust ei joo siis tuleks teda vannitada või lillepritsiga pritsida suujuurde vett, võib kasutada ka süstalt. Vannitades võib vett olla nii palju et katab pool habeagaami seljast ära, kael ja pea peavad kindlasti olema veepeal.

Vannitamine

Kuigi teinekord kohtab habegaame looduses ka järvede ja mereääres, siis sellest hoolimata nad ei käi ujumas. Habegaamid on arenenud luukaladest ja tänu sellele on neil säilinud ujumisoskus. 

Hoolimata sellest, et tänapäeval habeagaamid ei käi ujumas ega vees (looduses), usuvad mõned kasvatajad, et vannitamine aegajalt on kasulik. Vannitamine aitab kaasa kestumisele ja aitab kaasa ädatsemisele. Igas vanuses habeagaame võib vannitada aga seda ei tohiks tihti teha. Kindlasti mitte rohkem kui kord nädalas. Ise vannitan max kord kuus(sõltub loomast ja tema tervisest)

Vannitades peaks vesi olema umbes 30 kraadi, mitte rohkem. Tihti võivad habeagaamid ka tagajalgadega hakata vehkima ja panna pea vee alla, sellest ei tasu paanikasse sattuda, nad oskavad oma pead ise üles tõsta kui vesi pole liiga sügav. Vannitamine võiks kesta kuni 10min või kuni selle ajani, et loom on ädatsenud ja joonud.

Talveuni

Pärast suve jäävad habeagaamid üha vähem aktiivseteks ja hakkavad vaikselt valmistuma talveuneks. Kuna talveune ajal habeagaamid ei söö eriti ja nende immuunsüsteem muutub vastuvõtlikumaks haigustele, siis peaksite enne talveunne saatmist viima roojaproovi arstile uurimiseks, et olla kindel, et teie loomal ei ole parasiite.

Sügisel vähendadatkse habeagaami söötmist ja soojustust vastavalt habeagaami aktiivsusele. Mida vähem aktiivne, seda vähem antakse süüa. Ühelpäeval ta läheb peitu ja siis tuleks lõpetada söötmine üldse ära. Talveune vältel on nad tihti aktiivsed mõned päevad ja siis jälle magavad. Isegi kui teie sisalik ärkab päevaks või paariks, ärge söötke teda kuna kui ta läheb tagasi magama siis jahedas ei seedi toit ja on risk, et see läheb soolestikus mädanema. Kui sisalik on juba mitupäeva olnud aktiivne siis võite hakata vähehaaval jälle söötma, näiteks üks prussakas korraga ja vaadake mis juhtuma hakkab. Ehk läheb tagasi magama. Igatahes, sellel ajal peaks habeagaami vannitama umbes kord kahe nädala tagant, et ei tekiks veepuudust.

Kui tele loom on söömata olnud juba mõned nädalad ja enamasti peidab end , siis on aeg lülitada terraariumist lambid välja. Lampide väljalülitamine on tähtis kuna liiga soojas ei saa ta rahus puhata, seede süsteem on liiga aktiivne ja seoses sellega hakkab loom liiga palju kaalu kaotama. Seda ei tohi mitte mingil juhul juhtuda.Normaalne kaalulangus oleks maksimaalselt kuni 40grammi.

Äratamine talveune ajal :

Talveune ajal peaks sisaliku kontrollima paari nädala tagant ja samuti jootma kalsiumi ja vitamiiniga, et ei tekiks ainete puudust. Äratamine talveunest on lihtne. Lülitage kõik lambid jälle sisse ja võtke loom peidukast välja. Tihti on nad veidi uimased sellel ajal kuid peagi muutuvad endiseks. Jooda ja kaalu sisaliku ja tee kindlaks, et liigset kaalukaotust ei ole toimunud. Jälgi ka sisaliku käitumist, et ta ikka omal jalal kõnniks. Kui sisalik läheb uuesti talveunne siis korrage uuesti äratamist paari nädala pärast. Kui teie silmale tundub, et kõik ei ole loomaga korras siis helistage loomaarstile. 

Talveuni kestab umbes 2-6kuud keskmiselt. 

Talveunest ärkamine:

Kevade saabudes märkad, et habeagaam peab oma silmi lahtisena peidupaigas. Lülita UVB lamp sisse ja jälgi kas ta tuleb peidukast välja. Kui habeagaam tuleb peidukast välja siis lülita sisse ka soojuslamp. Ärkamise märke võib esineda ka siis kui teed kontrolli talveune ajal. Habegaamid ei ärka talveunest hetkega vaid see protsess võib võtta aega nädalaid, enne kui nad tulevad peidukast välja. Kindlasti ärge söötke esimesel kolmel päeval oma sisaliku. Pärast kolme päeva kui sisalik on endiselt aktiivne, hakka teda vaikselt söötma. Üks putukas päevas ja igapäev lisad juurde. 

Kestumine :  

Habegaamid kestuvad aeg ajalt. Nooremad tihedamini kui täiskasvanud. Kestudes läheb habeagaami soomus valgeks või hallikaks. Ärge ehmatage ära, see on igati normaalne protsess. 

Enamasti suudavad nad ise kestuda ega vaja abi. Varbaid,ninasõõrmeid ja silmi võiks üle kontrollida kindluse mõttes. Kui teatud kohas on nahk nii kinni ja selgelt häirib sisaliku, siis võite vannitada või pritsida teda veega. Kui mingi teatud kohale jääb vana nahk mitmendat korda kinni siis hakkab see looma soonima ja selles kohas ei ringle veri, mistõttu see koht sureb ära. Enamasti juhtub see varvastega. Kui teil on selline koht kust nahk ei tule ära siis vannitage sisaliku pool tundi ja ettevaatlikult aidake kaasa. Kui teie habeagaamil on igakord naha ajamisega probleeme, siis kontrollige kriitilise pilguga tingimused üle. Enamasti tulevad need probleemid valedest või puudulikkudest tingimustest.

Habeagaamide kehakeel

Aeglane pea üles-alla liigutamine – sageli kasutavad täiskasvanud emased meessoost isenditele signaali edastamiseks.

Kiire üles-alla liigutamine – kasutavad enamasti domineerivad isased (sageli ajavad siis ka lõuaaluse habeme suureks ) 

Jõuline üles-alla liigutamine – mida kasutavad isased vahetult enne paaritumist, palju jõulisemalt ja tavaliselt liigub sellisel juhul terve looma keha. 

Emased teevad ka kiireid ja jõulisi peaga vehkimise žeste, kuid see näitab meile, et loom on stressis ja vajab rahu/üksindust. Sama kehtib ka isas loomade kohta.

Käpaga lehvitamine – Isased lehvitavad käpaga, et alistuda domineerivale isasloomale, samas kui emased lehvitavad siis tähendab, et ta on valmis paarituma. Tavaliselt järgneb lehvitusele ka aeglane pea liigutamine üles-alla. Sedasi lehvitades keelavad ka tiined emased isastel lähenemiskatsed ja seljas lamamise ära. 

Must / tume habe – Midagi on valesti. See viidata valule, külmale temperatuurile,  või üldise ärrituvusele. Võibolla võtsite teda terraariuist välja ja talle ei meeldinud see. Tume habe on alati halb, aga kui sul on isane ja emane on ka lähedal, siis ta lihtsalt eputab

Suureks aetud habe – Tähendab, et loom on  territoriaalne. Nad laiendavad oma habe kui ta tunneb, et keegi on tema isiklikus ruumis. Isased eputavad sedasi ka emaste ees. Hommikuti tehes on see igati normaalne, sellisel juhul ta lihtsalt venitab seda nagu meie venitame selga/ kaela peale ärkamist.

Välja sirutatud taga jalg – Ei tähenda mitte midagi enamat kui lihtsalt head venitust käpale. 

“Pannkoogi asend” – Kui teie habeagaam ajab end laiaks ja hoiab maaligi siis tunneb ta hirmu.   See on kaitsev asend ja habeagaamid kasutavad seda, et end  varjata röövloomade eest.

Haigutamine/ suu lahti hoidmine – See on normaalne käitumine ja viitab ülekuumenemisele ja sedasi jahutavad nad end. See on täpselt sama nagu koerte hingeldamine. Kui habeagaam teeb seda sageli, siis peaksite terraariumis temperatuuri vähendama. Mõnikord viitab see ka haigusele, seega kui käitumine ei möödu ka temperatuuri vähendamisel, tuleks loom viia arsti juurde.

Samuti võib suur haigutus viidata ka kohesele hammustamisele. 

Saba püsti – Sinu loom on tähelepanelik! Habegaamid teevad seda enamasti jahtides.

Keha punnitamine – 

– Ta on soojuslambi all ja üritab rohkem sooja kätte saada

• Üritab muljet avaldada teisele habeagaamile
• Ajab nahka ja üritab seda maha saada 

The post HABEGAAM ( POGONA VITTICEPS) appeared first on Exopet.

Metaboolne luuhaigus (MBD, Metabolic Bone Disease) on haigus, mis on põhjustatud mineraalide puudusest. Kaltsium, fosfor, magneesium ja D-vitamiin on roomajatele eluks vajalikud mineraalid. Nende mineraalide puudus põhjustab luude struktuuri nõrgenemist, sest luudes olevat kaltsiumi võetakse järjest vereringesse, et vältida veres oleva kaltsiumi vähenemist (tuntud kui hüpokaltseemia, mis põhjustab letargiat – varjusurm). See tähendab, et looma keha hakkab kasutama enda kaltsiumivarusid, mis põhjustab edasisi probleeme. Keha tahab alati vältida hüpokaltseemiat, seega ta kasutab kõiki võimalikke reserve ning hakkab kasutama luudes olevat kaltsiumi. Võimaldades loomale õiget hoolitsust ja elutingimusi on võimalik seda haigust vältida.

Metaboolne luuhaigus on loomale väga kurnav ja kui kahju on juba tehtud, ei saa seda tagasi pöörata. Seda on võimalik ainult pidurdada, et see ei läheks hullemaks. Metaboolse luuhaigusega roomajatel on tihti lõtv alalõug, vonklev selgroog või saba, jalgade ebakorrektsed nurgad ning mitmed sisemised vigastused, mis ei ole tihti väliselt nähtavad. Seesmiselt toimuva algselt nähtamatu protsessina hakatakse luudes olevat kaltsiumi välja „pesema“, mis on väga valus protsess, see aga järjest halvendab ka luude kaltsiumi omastatavust, mis omakorda loob väga halva tsükli, kus loom enam ei suuda ka hästi kaltsiumi omastada.

Kõige lihtsam viis vältida metaboolse luuhaiguse teket oma roomajale on see, et sa annad talle õige koguse tema eluks vajalikke mineraale, et neil ei tekiks kunagi mineraalide puudust. (Samas ei ole ka mineraalide üleküllus hea!) Roomajatele tuleb anda lisaks erinevaid mineraale, sest nad ei saa seda piisavalt meie antavast toidust.

Elustoiduna kasutatavatel putukatel on küll eksoskelett, mis sisaldab kaltsiumi, kuid seda ei ole seal piisavalt, et täita roomajate kaltsiumivajadust. Looduses on neil enamasti palju mitmekesisem toit ja suurem võimalus saada erinevaid putukaid, kui kodus peetavatel roomajatel, kes tihtipeale saavad ainult kilke ja rohutirtse. Seetõttu on ka oluline pakkuda loomale erinevaid putukaid.

Suuremad roomajad püüavad looduses tihti teisi roomajaid ja söövad ka väiksemaid imetajaid, kelle skeletist saavad nad vajalikku kaltsiumi. Looduses on neil terve päeva ulatuses kättesaadav päris päike, mis garanteerib suurima imendumise efektiivsuse, mitte ei ole neil lambid, mis on järeletehtud ja madalama kvaliteediga, kui päris päike.

Milliseid toidulisandeid kasutada?

See on erinev, olenedes sellest millist roomajat sa kasvatad.
Uuri täpselt välja oma roomaja vajadus!

• Üks hea näide on Arcadia 8-päevane tsükkel:
  Arcadia EarthPro – A – kasutada igapäevaselt, sobib kõikide toitude peale panemiseks
  Lisainfo: https://www.arcadiareptile.com/earthpro/supplements/earthpro-a/
• Arcadia EarthPro- CalciumProMG – igal neljandal toitmisel
  Lisainfo: https://www.arcadiareptile.com/earthpro/supplements/calciumpro-mg/
  Multivitamiin, koos D3 ja A-vitamiiniga – igal kuuendal toitmisel (nt. Komodo Advanced Nutri-Cal vitamiin)
  Lisainfo: https://www.komodoproducts.com/komodo-nutri-cal.html
  Vajalikke toidulisandeid müüvad ka teised tootjad: Komodo, Repashy, Zoo Med, Exo Terra jmt.

Kombinatsioon õigetest toidulisanditest aitab metaboolset luuhaigust ära hoida. Kuid see ei ole ainuke oluline faktor roomaja kasvatamisel. Väga oluline on õige valgustussüsteem – see on vajalik, et kõik toidulisandid hästi imenduksid ja neid kasutataks kehas õigesti. Isegi kui sa toidad oma roomajat õigete toidulisanditega ja hästi, siis UVB lambi puudumisel (peab olema õige lamp, õigel kõrgusel, õige tugevusega ja õige vanusega) pole sellest midagi kasu. UVB lambipirnid vananevad ja ei anna enam välja õiges koguses UVB-d mida su loom vajab. Olenevalt tootjast on UVB lampide vanus umbes 6-18 kuud.

On väga oluline, et UVB lamp saaks vahetatud õigel ajal, seda pead uurima oma lambi lisainfost, millal tuleb seda kindlat lambipirni vahetada. Samuti on oluline, et su loomal oleks õige UVB lamp, iga loom vajab erineva tugevusega lampi. See, et su roomaja on pärit vihmametsast, ei tähenda, et tal on just vaja 5-7% UVB lampi. Suures terraariumis, kus näiteks UVB lamp on pandud terraariumi peal oleva võrgu peale on võib olla parem valik 10-12% UVB lamp. Kõik roomajad vajavad erinevaid lampe ning lisaks oleneb lampide tugevuse vajadus ka sinu terraariumi suurusest ja lambi asukohast.

Arcadial on hea süsteem, kust uurida milline lamp sobib sinu loomale: https://www.arcadiareptile.com/lighting/guide/

Lisaks tasub meeles pidada, et üleüldine looma heaolu on oluline, roomajale ei piisa ainult toidulisanditest ja UVB valgusest. Ta vajab ka õigeid temperatuure, vale temperatuur võib pärssida looma söömist ja söögi seedimist. Uuri täpselt välja, mis on sinu roomaja vajadused, tänapäeval on olemas Facebook, ning seal olevad kõik grupid, nii eesti kui ka inglise keelsed, Google on infot täis, Youtubes on massiliselt videosid. Kuid uuri mitmelt inimeselt ja mitut infoallikat, ära usalda ainult ühte! Kui tekib küsimusi on Facebookis olemast mitu roomajate gruppi, kus inimesed hea meelega sind aitavad: Näiteks Eksootilised koduloomad.

Ei ole olemas lolle küsimusi, kui jutt käib loomade heaolust!

Tõlkis Kriste Kosseson,
Eksootilised koduloomad grupi liige.

The post MBD- Ehk metaboolne luuhaigus appeared first on Exopet.

Esiteks peavad teadlased veel tegema palju uuringuid kameeleonide loodusliku toiduspektri kohta, et 100% kindlalt väita midagi kuid esialgsed uuringud (2018a lõpp ) näitavad järgmiseid tulemusi:

1. Toidu kättesaadavus on suur isegi kuivperioodil, kuna nende keskkond on täis rohutirtse, lokuste ja muid sarnaseid putukaid , samuti ämblikke, mesilasi, herilasi, mardikaid,  koisid ja liblikaid. Ka teod on laialt saadaval. Selgroogseid söövad nad aegajalt. Lindude puhul võivad süüa ainult noori isendeid. Närilised on öise eluviisiga ja elavad maapeal seega enamus kameeleonid neid ei söö või kui, siis äärmiselt harva kui nende teed ristuvad..  Väikesed roomajad langevad samuti kameeleoni saagiks, kuid looduses mitte nii tihti kuna gekod on peaaegu kõik öise eluviisiga ning peidavad end  kivide ja paksude puude taha. Ainult Lygodactylus ja Cnemaspis liigid on päevaaktiivsed kuid need on üsna haruldased ja elavad suurte oksade peal, millest kameeleonid ei suuda alla ronida. Vangistuses ära pane kameeleoni elama koos teise roomajaga kui teine roomaja ei ole möeldud kameeleonile toiduks. Varem või hiljem sööb üks roomaja teise
2. Roojaproovid võivad anda väga kasuliku ja selge ülevaate  kameeleonide saagist. Teadlaste saadud tulemused annavad pisut üllatava, kuid loogilise ülevaate:
   1. 0% selgroogseid (mida võib eeldada, kuna nad asuvad väga harva samas kohas ja seetõttu ei puutu kokku tihti, ometi on teada, et vähesel määral nad neid ka söövad ja eriti vangistuses )
   2. 10% Sihktiivalised (need on väga väikesed – kuni 1,5 cm).
   3. 20% Liblikalised.
   4. 10% Ämblikulised.
   5. 10% Mardikalised.
   6. 50% Kiletiivalised.
   7. 0% teod (me teame, et kameeleonid söövad neid, võib-olla hooajaliselt aga tulevased uuringud näitavad täpsemalt loodetavasti)

Lisaks ei avastatud taimematerjali nende roojast,  kuid õietolmu tuvastati suures koguses.

Toiduspektri analüüsi põhjal on selge, et 80–90 protsenti putukatest, mida kameeleonid söövad, toimivad koos või toituvad õitsevatest lilledest. Sellisena on kõik need putukad õietolmuga kaetud. Erinevad mesilased koguvad seda ennetavalt isegi.  Seega on õietolm ilma igasuguse kahtluseta lahutamatu, oluline ja igapäevane osa kameeleonide toidulaual.

The post KAMEELEONI TOIT appeared first on Exopet.

Esimesel kuuel elukuul on ta kinnisideeks kiiresti kasvada ning seda ta teebki. Looduses kooruvad nad märjal aastaajal ja paar kuud hiljem tuleb kuiv aastaaeg juba peale. Neil on sellise aastaaja vahetuse ajal keeruline ellu jääda seega peavad nad sööma kõike oma teel mis liigub ja mis mahub suhu. Kasvutempo on tohutu. Kuiva aastaaja saabudes kaob toit ja peavari.

Ehkki vangistuses koorunud kameeleonid ei pruugi sedasi möelda enam, kuid nende rakkudes on säilinud endiselt ürgne instinkt kasvada võimalikult kiiresti. Ja seda nad teevad uskuge mind.

On ilmselge, et nad söövad väga hästi esimestel elukuudel ja, et kasvataja ka toidab neid hästi.

Aga mis siis juhtus, et nüüd on tal MBD ehk luustikuhaigus?

Probleem on selles mida ta sõi, ja mida ta ei saanud..

Igasugune kasv nõuab tohutu kogus erinevad toitaineid.

Vajalikud on piisavas koguses ja õiges vahekorras mineraalid ja vitamiinid. Üks neist kriitilistest mineraalidest on kaltsium. Kaltsium on see mis aitab ehitada luid. Ilma piisava kalstsiumita luud küll kasvavad kuid ei ole kõvad. Mõelge vaid kõigele mida saate ise teha tugevate luude abil. Korjata asju, ronida, joosta, süüa, elada oma elu ilma muhkude ja verevalumiteta. Ilma korraliku kaltsiumita teile tekiksid väga kergelt luumurrud, suu deformeerub. Ja jah ka meil, inimestel esineb seda! Mida rohkem õpime kameeleonite kohta seda rohkem õpime ka iseenda kohta. Inimestel on selle haiguse kohta küll erinevad vormid ja nimetused kuid põhimõte on sama. Selle vältimine on meie enda kätes ja see tuleneb teadmatusest!

Kõigepealt, et õppida oma vaenlast tundma panen kirja siia Dr Rob Coke kirjutuse. Dr Coke on Texases San Antonio loomaaia pea veterinaararst ja pikaajaline kameeleonite pidaja. Kui me mõistame, mis toimub ja miks, siis me ei imesta enam millegi üle.  Avastasin, et MBD ei ole lihtne häire.

Dr Rob Coke selgitab:

Noh, MBD on metaboolse luuhaiguse jaoks lühike vastus. See ei ole üks asi, mida peame sellesse konteksti panema, see on kõikehõlmav fraas. See on nagu mul oleks külmetushaigus. Mis viirus teil on? Ma ei tea, see võib olla üks sajast mis iganes. MBD, samamoodi. See on lihtsalt luuhaigus. Panime selle metaboolse luuhaiguse kategooriasse, kuna loomal endal on midagi valesti. Olgu see dieet, olgu see siis organihaigus, olgu see siis väärastunud luu.

Kõik need mängivad rolli selles, mida me nimetame MBD-ks või metaboolseks luuhaiguseks. Ma tean, et see, mida öeldakse, on see, mida me enamasti näeme.

Peamiselt toitumise, ultraviolettvalguse puudumise tõttu – see on kõige tavalisem asi, mida me näeme. Proovime seda liigitada sekundaarseks toitumiseks hüperparatüreoidismiks. NSHP, mis on ka roomajate ja kahepaiksete seas diagnoositud MBD levinum vorm. Ma tean, et on pikk vastus lühikesele küsimusele.

Dr Rob Coke: Põhimõtteliselt see millega me nüüd tegeleme, tuleneb sellest, et normaalses homöostaasis või s.t selle looma, selle organismi normaalses elus on midagi valesti. Meie, kasvatajad, pidajad oleme midagi muutnud tema elus.  Vähemalt mõnikord räägime valest söögist  ja ultraviolettvalgusest. Aga on ka teisi vorme, näiteks neeruhaigusi, ka maksahaigus võib põhjustada  luude moondamist, kuid sisuliselt jah, meil on tasakaalutus.

Ma võin kohe öelda, et see polnud sugusi lihtne sissejuhatus sellesse teemasse kuid allpool loetleb Rob erinevaid sümptomeid ja juurde otsin ka palju pilte, et asja selgemaks teile teha

Dr Rob Coke: Kaardumus, kõverad jäsemed, mis on lihtsalt lõdvad teinekord. Nad ei saa oksast kinni korralikult võtta. Neile meeldib sabast kinni hoida. Tagumine jalg hoiab eesmist jalga. Nad lihtsalt ei suuda aru saada, kus millegi poole haarata.

Keerd seljas, sabas. Mõnikord näete väikseid ribimurdusid. Neile, kes on kameeleone juba pikka aega näinud, teate, millest ma räägin. Kui vaatate ribisid, siis on ribide küljes sõlmed või väiksed keloidseid sõlmed. Need on väikesed ribide mikromurrud, mis üritavad paraneda, kuid kehas pole tervenemiseks vajalikku kaltsiumi.

Näiteks isastel jeemeni kameeleonitel esineb peapealses ‘’mütsis’’ sagedasti murde. See on kõver mitte täielikult sirge. Paindub tahapoole nagu kortsus paberileht. Igakord kui sellist asja näen, paneb see mind ahhetama. Seda on äärmiselt kurb näha, kui palju mikroluumure ja kaardumisi esineb vangistuses kameeleonitel.

Sümtopmeid võib leida ka mujalt. Näiteks ei saa kameeleon oma suud sulgeda, kuna nende lõualuu on mõlemalt poolt murdunud, ja näete, et ta võib oma keelt kergelt väljaajada. See on nagu kui inimene üritaks oma huuli kergelt limpsata. Nad ei saa oma keelt korralikult suust välja ajada söögi sihtimiseks  kuna luu on deformeerunud või kõverdunud. samuti ei tööta enam lihastes sisalduv kaltsium korralikult.

Nad on toidu sihtimisel lihtsalt nõrgemad ja kehvemad. Sihivad tihti mööda. Nõrk, kukub tihti puudelt. Nad ei saa kinni haaratud korralikult. Kätte võttes hoiavad teist kinni nii kõvasti, et suuremad kameeleoni liigid võivad ka pisarad silma tuua. Ekstra tugev näpistuse tunne.

Kameeleonil peaks olema kindel haare kuid mitte üleliialt tugev või nõrk. Kameeleoni kättevõttes peate tundma ta haaret kergelt, küüsi millega hoiab teist kinni. Kui ma neid küüniseid oma nahapeal ei tunne siis on see jällegi märk, et miskit on valesti.

Miks ta nii nõrk on?

Vangistuses tekib MBD kameeleonitel kergelt. Nad kasvavad ju meeletu kiirusega. Keskmiselt 2,5cm per kuu(muidugi sõltub konkreetselt liigist kuid see on keskmine) See tähendab kameeleonile kaalu tõusu paarist grammist 50 grammini. See on lihtsalt tohutu kaalutõus nendejaoks. Kogu seda raskust peavad toetama luud ja lihased. Nad peavad pidevalt sööma nagu väikesed lapsed ning saama piisavas koguses kalsiumi kätte.( PS. liigne kalsium tekitab ka probleeme. Näiteks neerudes ja lõpuks hakkavad neerud ise blokeerima kalsiumi imendumist liigse annustamise korral)

Nad vajavad ainevahetuse jaoks kaloreid, nad vajavad  ainevahetuse töötamise jaoks soojust, siis peavad teil olema õiged toitained. Sel juhul on kaltsium ja D-vitamiin kõige tähtsamad. Teil võib olla kaltsiumi, ilma D-vitamiinita see ei imendu. Teil võib olla D-vitamiini, kuid kaltsiumi ei ole, mis imendub.

Esimesed kuus kuud on VÄGA kriitilised. Teine kuus kuud on endiselt kriitiline aeg kahel põhjusel. Esiteks muutuvad isased fenomenaalse kasvuga. Kuue kuu pärast, olenevalt liigist hakkab emastel ovulutsioon. See suurendab isegi kaltsiumivajadust. Kasvu tuleb juurde veel sajakordselt. Seda muidugi eeldusel, et teil on korralik UV, valgustus, temperatuur jms.

Pideva juurdepääsuga päikesele ja UVB-le ei ole looduses MBD-d. See on uus asi vangistuses.

Et keha saaks kaltsiumi, peab dieedis olema kaltsium. Ideaalis makiksime nende looduslikku toitumist kohalike putukatega ja annaksime putukatele omakorda toitu, mida putukad söövad looduses. Kuid kahjuks on see kaugel sellest, mida meie hobis praegu tehakse. Öiseid putukaid, näiteks kilgid  ja prussakad on kommertseesmärgil müüdud. Neid on palju kergem aretada ja seetõttu pakume oma kameeleonitele kilke ja prussakaid.

Edasised uuringud näitavad meile, et need putukad, keda me toidame, on kaltsiumi suhtes kõrge fosforisisaldusega. Fosfor seob kaltsiumi ja kameeleon ei saa kasutada seda õigesti( märkus: fosfor pole halb. See on keha jaoks kriitiliselt vajalik. Halb pole mitte ainult absoluutne kogus, vaid ka fosforikoguste tasakaalustamatus kaltsiumi suhtes ). Niiet me oleme siin natuke plindris omadega.

Me mõistame, et vajame kaltsiumi.  Oleme selle probleemi lahendanud endaarvates ja paneme kilgi peale kaltsiumipulbrit. Kameeleon sööb kilgi ja ta saab kena annuse kaltsiumi.

Kaltsium voolab nüüd seedetrakti. Kuid see kaltsium on kasutu, kui sellel pole aktiivset D3-vitamiini vormi. D3-vitamiin luuakse päikesevalguse UVB-lainepikkuste kasutamisel. See peab olema aktiveeritud kas söögi kaudu või UVB kaudu loodud. Aktiveerimisprotsess hõlmab reisi läbi maksa ja neerude. Kui see on aktiivne, saab kameeleon kasutada soolestiku kaltsiumi kogumiseks. See on keeruline protsess.

KUI KIIRESTI MDB HALVENEB?

Dr Rob Coke: Kiiresti. Kui luu on hakanud painduma, hakkavad nad murduma vaid päevade, nädalate pärast. Kui nad hakkavad purunema, on keha füüsiline vorm välja lülitatud või halvatud. Nad ei saa oma keha kasutada, kuna see on katki, nii et nad üritavad seda kasutada teistmoodi. Nad hakkavad oma tagajalgadega haarama oma esijalgu või vastupidi. Siis hakkavad nad selle luu osi painutama rohkem oma haaranguga.  Siis nad murduvad jälle.

Kui MBD võtab võimust ja põhjustab surma, mis on surma põhjus? Sest kõverad luud ei tapa looma.

Dr Rob Coke: Õige. Nüüd kui luud on paindunud, on loomal valus. See pole terav või äge valu. Kui te ise kukute trepist alla ja murrate käe siis on see terav ja äge valu kuid MBD kameeleonitel on see nagu krooniline pidev valu. Keegi, kees kannatab krooniliste seljavalude või muud tüüpi liigesevigastuste all mõistab.

Nad elavad pidevas valus ja ka kameeleonitel on valus. Proovime neile anda põletikuvastasteid või valuvastaseid ravimeid  kuniks nende neerud on korras veel. Kuid nad lõpetavad söömise, neil on valus,  nad ei tunne end hästi. Kui kameeleon lõpetab söömise siis hakkab keha metaboolselt seisma. Lisaks kaltsiumipuudusele on nüüd ka toitainete- või suhkruvaegus, aminohapete puudus. Keha hakkab sõna otseses mõttes lihtsalt välja lülituma ja see on see, mida me kipume nägema, kui nad lõpetavad söömise. Tihti on siis liiga hilja midagi tegema hakata kuid proovima peab.

LIIGNE KOGUS

Nagu kõigi asjade puhul, on ka liiga palju head asja liiga palju. Kameeleonite pidajate jaoks on pidev väljakutse leida õige tasakaal liiga vähese ja liigse vahel.

Dr Rob Coke: Noh, see on kahjuks omaniku olemus. Tapmine lahkusega.

Anname kaltsiumi iga päev terve elu vältel. Anname kaltsiumi koos vitamiiniga, kõrge D-vitamiini sisaldus on iga päev saadaval. Erinevaid putukaid on vähe ja need on tolmutatud kaltsiumi ja D-vitamiiniga igapäevaselt. Me tapame nad sisuliselt lahkusega, anname liiga palju ja keha ei saa nii paljuga hakkama. Me näeme seda, kuidas keha üritab kaltsiumist lihtsalt lahti saada ja see läheb peamiselt neerudesse. Neerud hakkavad kogu selle kaltsiumi tõttu aeglustuma.

Siis hakkavad neerudesse kogunema kaltsiumiladestused jne..

Pikemalt selle juurde ei jää ja võtame teema kokku lühidalt kuidas vältima MBD

Esiteks – vajame kaltsiumi. See võib pärineda paljudest müügilolevatest roomajate toidulisanditest.Teiseks – vajame D3-vitamiini. Ideaalis laseme kameeleoni kehal luua ise D3 aktiivse vormi, nagu see on ette nähtud. Selleks toidetakse meie toitmis putukaid  hästi ja tagatakse piisav UVB-kiirgus. Olgu kinnisideeks, kuidas toidate oma söögiputukaid. Ükskõik, kas tegemist on teie enda kasvatatud dubia või kilgiga või ostsite peotäis kilke lemmikloomapoest. Andke neile enne söötmist vähemalt 48 tundi erinevaid selle liigi jaoks sobivaid teravilju, puu- ja köögivilju. Kassitoit, kanatoit jms võivad mürgitada teie kameeleoni kui söödate sellise toitu peal kasvatatud kilki oma loomale.  Kindlasti ärge unustage õietolmu lisamast. Ja seejärel uurige oma liigile sobivat UVB taset. MBD on põhjus, miks kameeleonite pidajad suhtuvad UVBsse nii kirglikult.

Liikide puhul keda ise aretan Eestis (pantreid ja Jacksoni kameeleoneid) Võin soovitada kasutada Arcadia 12% T5 HO UVB valgusteid.

Nii et see on meie missioon. Levitage sõna. Selle postituse kogu moto on õppida, mõista ja edastada. Üheski teises teemas pole see nii kriitiliselt oluline ja elupäästev. MBD-d saab likvideerida hariduse kaudu. Jah, ma tean, lemmikloomapoodides hariduse omandamine on keeruline kuna enamasti tegeletakse seal müügiga mitte aretustööga või uuringutega.  Me töötame selle kallal, et info ka nendegi jõuaks.

Te võite anda ka oma panuse inimeste abistamisse, kes vajavad abi. Olen kindel, et olete näinud, kuidas loomapidajad jõuavad sotsiaalmeediasse abi otsides ja teinekord nad ei mõistagi, et teevad midagi valesti. Ärge palun kurjustage sellistega vaid suhelge rahulikult, jagage infot ja nõustage. On aeg aidata teisi inimesi ja nende kameeleoneid.

MBD on koletis, kes varjab end pimedas terraariumis ja mis peletab MBD koletise eemale? Täpselt nagu teie lapsepõlve koletisedki. VALGUS.  Lülitage oma kameeleoni jaoks sisse UVB-valgus ja muud tuled ja peletage MBD eemale

Aitäh!

The post KAMEELEON JA MBD appeared first on Exopet.

Isegi mõned üsna lugupeetud lehed ja allikad on tavaliselt väga ebatäpsed …

Mis ON VALE :

• Nad elavad kõrbes (nad ei ela)
• Nad elavad lavamaal (nad ei ela)
• Nad elavad rannikul (nad ei ela)
• Nad elavad mägede tippudel (nad ei ela)

Mis on ÕIGE:

Parim termin, mis kirjeldab nende biotoopi, on VADI

Ehk sügav kanjon, alaosas mitte püsiv jõgi mis on kasvatanud lopsaka taimestiku vihmaperioodidel ning mis kuivab kuivadel aastaaegadel.

Jeemenid elavad tänapäeval biotoobis kus vett on piisavalt palju, et puud saaksid kasvada mitme meetri kõrguseks ja jahutada õhku piisava niiskusega, et tekitada udu. Ōhuniiskus tõuseb igal õhtul kuni 100% sõltumata aastaajast.

Subtroopiline kuni troopiline kliima, väga erilise vihma- ja temperatuurirežiimiga:

Temperatuurid:

• Suvi: päeval kuni 40 ° C , 22–25 ° C varjus, öösel 17–20 ° C
• Talv: päeval kuni 22 ° C, öösel 7 ° C laskudes mõnikord 5 ° C või isegi kuni 0 ° C

Vihmaperiood: aprillist augustini

Kuiv hooaeg: septembrist märtsini

Õhuniiskus:

• Päeval: umbes 50% märjal aastaajal. Kuni 20% kuival aastaajal.
• Öösel: kuni 100% aastaringselt.

The post JEEMENI KAMEELEON appeared first on Exopet.

Müüt:  Euroopa metsast/heinamaalt/jõeäärest jne.. putukatekorjamine ja nende söötmine kameeleonile on riskantne kuna võib põhjustada parasiite kameeleonile.

Vastus: RISKI EI OLE.

Seega võite vabalt lasta kameeleonil süüa rohutirtse, kärbseid jne.. õuesolles.

Kameeleoni parasiidid on äärmiselt spetsiifilised!

Euroopas ja Ameerikas elavad putukad (isegi roomajad) ei ole ühegi kameeleoni parasiidi vahendajad / peremeesorganismid, seega on looduslike putukate toitmine ohutu. Jah, need putukad võivad levitada haigusi ja parasiite, kuid nad ei nakku teie kameeleonile.[/vc_column_text][/vc_column][vc_column width=”1/2″][vc_single_image image=”1508″ img_size=”large” add_caption=”yes” alignment=”center”][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Põhimõtteliselt on iga kameeleoni vastkoorunud järglane parasiidivaba. Nad võivad nakatuda ja saada parasiite saastunud keskkonnast vangistuses. JA/Või terraariumist kus varem näiteks elas parasiidiga nakatunud kameeleon ja terraariumi  ei ole korralikult puhastatud ning desifiteeritud. 

Ettevaatlik peaks olema parasiitide suhtes siis kui ostetakse kameeleon ebausaldusväärsetest kohtadest!

Toon välja ka kõige sagedasemad probleemid, millal kameeleon parasiite kannab suure tõenäosusega:

1.  Müüa võib väita, et kameelon on CB aga tegelikult on WC
2. Kameeleon võib olla loomade edasimüüjalt või loomapoest pärit, kus ei hoolitseta hügieeni- ja karantiinimeetmetest, mistõttu parasiite võib levida nende ebaõige käsitlemise tõttu.
3. Mõned suured kasvatajad, kes ostavad liinide paranadamiseks WC isendeid ega   käsitle looma karantiinmeetmeid õieti mistõttu nakkuvad ka teised isendid.

Roojaproovi võttes tuleb olla ettevaatlik, et arst ei ajaks segamini pseudoparasiite ehk toiduainetega söödud parasiite ohtlike parasiitidega. Toiduga söödud parasiitidel puudub tähtsus kameeleoni tervislikus seisundis.

The post ÕUEST TOIT KAMEELEONILE? appeared first on Exopet.

Postitust täiendan jooskvalt seega hoia silm peal
Vabandust, kui mõne taime nimi endiselt lad.keeles!
Ei tunne kõiki taimi nii hästi seega võite alati mind parandada kommentaarides

Lisan siia ainult need asjad, mida on täiesti ohutu anda igapäevaselt. Pildid, mille all on kiri : IGAPÄEV OK, on mõeldud põhisöödana igapäevaselt.  Kiri mille all KORD KUUS/NÄDALAS. VÄIKE KOGUS tähendab, et seda asja võib kilpkonnale pakkuda aeg-ajalt, kasvõi igapäevaselt pisikeses koguses. Kindlasti ei tohi see olla põhisöök ega ole soovitav anda suuri koguseid igapäevaselt

Ma ei lisa siia asju, mida tohib anda väga-väga harva või mis on söögiks head ainult üksikutele liikidele ( liha, putukad, puuviljad jne.. ) , sest enamus kilpkonni neid ei või süüa seega ei hakka neid siia ka lisama.  Kui soovid pakkuda oma kilpkonnale parimat, siis vaata kus tema liik elab looduses ja millised taimed seal kasvavad. Näiteks Aafrika kilponne EI saa samamoodi toita nagu Euroopa omi!  Selles postituses on üldine taimede kogumik mida on ohutu anda igale liigile

The post KILPKONNA SÖÖK appeared first on Exopet.

Miks?

Miljoneid aastaid on kameeleonid elanud õhtuti madalatel temperatuuridel ja kõrgel niiskusel, tihti  on ööläbi udu ja hommikul vara ka kaste.

Ja mida me teeme neile nüüd, kui paneme nad terrariumitesse?

Me panime nad terraariumi ja laseme neil kogu päeva suhteliselt kõrgetel temperatuuridel olla. Õhtuks lülitame küll soojusallikad ja valguse välja kuid kuiv ja soe on endiselt kuna enamus pidajaid ei jälgi nende looduslikku ööpäeva tsükklit.

Lisaks tõstavad enamus pidajad temperatuuri kõrgemale kui see on looduses. Kuna nad arvavad, et looduses on neil alati väga soe või kuum. EI OLE  

Te lisate liiga kuuma soojuslambi ja siis veel pihustate terraariumi veega. See tähendab seda, et te muudate loodusliku tsüklit täielikult.

• LOODUSES: külm niiske öö ja soe kuiv päev
• TERRAARIUMIS: soe kuiv öö ja kuum niiske päev

See on muidugi väga kahjulik kameeleoni tervisele, kuna see lõhub igasuguse loodusliku tsükli.

Inimesed ütlevad sageli mulle: Aga looduses sajab ka vihma ja seda ka päeval mitte ainult öösel!

Jah, see on tõsi, kuid unustate väga olulise teguri! 

Vihmaajal katavad pilved päikese, taevas muutub tumedaks ja temperatuur langeb oluliselt, kuna vihma temperatuur isegi troopikas on maksimaalselt 27 ° C, tavaliselt palju madalam: umbes 21 ° C. Kõrgemates kohtades ka veel madalam. 

Kuuma õhu, kõrge temperatuuri ja aeglase õhu liikumise kombinatsioon, mis on tingitud päevasest niisutamisest kõrgel temperatuuril, on üks parimaid keskkondi, kus bakterid ja seened paljunevad ning seetõttu arenevad hingamisteede haigused ja kõik see on täiesti ebaloomulik kameeleoni jaoks

Mida teha?

Kui soovite terraariumi niisutada, on parim aeg õhtul pärast seda, kui tuled on välja lülitatud või varahommikul, enne kui tuled süttivad ja samuti tuleks öösel teha udu või pritsida ööseks terraarium märjaks. 

Kui soovid mingil põhjusel oma terraariumisse niiskust päevasel ajal, lülitage umbes üks tund enne pihustamist kõik lambid ja soojustused välja. Pärast niisutamist oodake veel tunnike ja siis lülitage sisse tagasi. 

Kui soovite olla kindel,et teie kameeleon saaks piisavalt vett juua siis kasutage väikest tilgutit terraariumi peal või pisikest purskkaevu terraariumi põhjas.

Ka õue viies on olukord keeruline, sest sageli viiakse kameeleonid välja liiga kuumal päeval ega pakuta varju. Ka see on üsna riskantne ja toob kaasa terviseprobleeme, sest sunnime loomi elama tingimustes, mis on nende jaoks ebaloomulikud. Selline eluviis ei taga kunagi pikaealist elu ja enamus kameeleonid surevad tunduvalt varem kui tohiks. 

Võin suhteliselt kindlalt väita, et Eestis on kameeleonite eluiga 2-4 aastat tänu sellele, et infot ei ole eriti palju ja omanikud usaldavad liialt loomapoe müüjaid kelle töö ainult müüa mitte uurida liike looduses.

Kui tunned kedagi, kellel on kodus kameeleon siis jaga talle ka seda lehte! Siia postitan uuemat infot ja täiendan blogi otse bioloogide ja uurijate kõige uuemate protokollidega.

Mina tänan ja pikaealist elu teie loomadele!

The post MIKS EI TOHI PÄEVASEL AJAL TERRAARIUMI NIISUTADA? appeared first on Exopet.

Elus kameeleonid elavad elusatel taimedel!

Kunsttaimede ohud:

• Lihtne saastumine väljaheitega ja tolmuga
• Kui kameeleon peaks sööma kunsttaime siis on see ka potentsiaalselt toksiline
• Sisaldavad mürgiseid aineid, mis vallanduvad niisutades terraariumi. Need mürgid tekitavad joobeseisundi kameeleonile. Süües võib blokeerida sooled ja põhjustada surma
• Veega niisutamise korral võib koguneda kunsttaime südamikku liigset vedeliku mis omakorda tekitab probleeme erinevate bakterite ja infektsioonidega, eriti seenhaigustega.
• Potentsiaalselt teravad ja piklikud või ebaloomulikud tekstuurid, seega vigastuste oht
• Soojusallikaga või UV-kiirgusega võivad toksilised ained lendlema hakata. 
• Kui juhuslikult satub kunsttaim soojusallikale liiga lähedal, võib see mürgiseid aineid sulata, deformeerida, põletada.
• Kui kameeleon ekslikult üritab seda süüa või haarab putukat kunsttaime lehelt ning kunsttaime leht satub kameeleoni suhu, võib see põhjustada pikaajalist närimist, mis omakorda võib suud kahjustada ja tekib suu mädanik.
• Ka putukad võivad hakata sööma kunsttaimi ja kameeleon sööb putukaid. Kõik mida sööb putukas, saab kameeleon endale kui putuka ära sööb.  
• Kui kameeleon kestub ja sügab end vastu taimi, et nahka paremini maha saada, võib ta kunsttaime lehega silma saada, see omakorda põhjustab jällegist silmainfektsiooni.
• Lisaks kunsttaimed Ei ole loomulikud!
• Isepuhastuvad omadused puuduvad
• Ei ole antibakteriaalseid ega seenevastaseid omadusi
• Küsitletav esteetiline väärtus
• Bioindikaatorfunktsiooni puudumine (kui terraariumi mikrokliima on taimedele OK, on ​​loomadele ka see hea ja vastupidi, kui taimed surevad järjekindlalt, on midagi keskkonna suhtes täiesti valesti ka looma jaoks. 
• Puudub positiivne mõju niiskusele.
• Keskkonnas leiduvate gaaside päevane rütm ei ole loomulikult reguleeritud (elavad taimed, mis annavad O2 päevasel ajal ja CO2 öösel, mis on loomulik ja aitab hoida igapäevast rütmi, korrektset und jne)

Kunsttaimede peale sobib elama ainult plastik kameeleon.

Kasutage ELUS taimi kameeleonitel!  

Petr Necas

The post ELUS VÕI KUNSTTAIMED? appeared first on Exopet.