Kuna siilid on väga väikesed siis igasugused juuksekarvad võivad nende jalgade ümber keerduda. Keerdunud karv ümber siili jala tekitab paistetust ja haavasid. Tänu sellele oleks hea igapäev vaadata üle siili jalad ja tõmmata tolmuimejaga need kohad tihedamalt, kus siil lahtiselt liigub. 

Kui siiski õnnetus juhtub siis tuleks võimalikult kiiresti see karv või ese ümber siili jala teha katki küünetangide abil näiteks. Kui näed lõnga või juuksekarva pead siis võid selle lihtsalt lahti kerida ka. Kui jalg juba muutub kergelt sinakaks ja läheb paiste, siis peaks siili võimalikult kiiresti viima loomaarsti vastuvõtule.

Kui olete eemaldanud karva või lõnga ümber siili jala siis tuleks kontrollida ega haavu pole tekkinud. Kui on, siis tuleks haav hoida võimalikult puhtana. Loputage prontosaniga. Lisaks võiks kreemitada seda braunovidoni salviga.

Siili väiksed jalad on väga vastuvõtlikud igasugustele õnnetustele, millest levinum on küüne murdumine ja selle tagajärjel suur verejooks. Lisaks võib haavu tekitada ka liiga kare jooksuratas või erinevad puuri sisustus tarbed. Sellistel juhtudel on kõige olulisem pidada haiget saanud koht puhtana, et vältida võimalike põletike. Kui siili jalg saabki kannatada mingil põhjusel siis tuleks pinnast igapäevaselt vahetada ja jooksuratas eemaldada mõneks ajaks. 

Siilid saavad vahel ka teiste loomade või liigikaaslaste käest hammustada ja selletõttu ei tohiks jätta siili teiste loomadega ilma järelvalveta. Kui hammustajaks on olnud siilipoegade ema, siis tuleks poeg keda ema hammustas, eemaldada. Vahepeal tuleb eraldada ka terve pesakond emast ja sellisel juhul peaksite ise käsitsi neid toitma.

Emakakasvaja

Kui avastate, et emasel siilil on liivakastis või vetsunurgas väljaheidetega koos veretilgad, ja nende määr kasvab ajaga siis on tõenäoliselt tegu emakakasvajaga. Tavaliselt siil ei näita teisi sümptomeid välja ja käitub täiesti normaalselt. 

Kui saate diagnoosi varakult, siis on võimalik eemaldada kasvaja ja siil saab jätkata oma normaalset elu.

Kõrvahaigused

Kõrva seenhaigus võib tekkida siili kõrva näiteks puust valmistatud mänguasjadest, pinnasest või ajalehtedest. Seenhaigus kasutab siili kõrvalesta söögiks ja seetõttu tuleks võimalikult kiirelt alustada raviga. Õige raviplaani saab koostada teile ainult pädev veterinaararst. 

Kõrvapõletik näeb välja selline kergelt pruunikas, enamasti karvadesse kinni jäänud eritis ( ka mõned parasiidid võivad seda põhjustada ). Siil tõenäoliselt hoiab oma pead viltu või kallutab ja sügab kõrva tihti. Kraapimisest võivad tekkida ka haavad. Parima ravina toimib loomaarsti väljakirjutatud antibiootikumid koos lemmikutele mõeldud kõrvatilkadega.

Kõhulahtisus

Kõhulahtisust ja vedelat väljaheidet võib esineda vahel kui näiteks olete andnud siilile midagi uut söögiks. Kui kõhulahtisus kestab pikemat aega, võib see olla eluohtlik. 

Kui siil kannatab kõhulahtisuse all siis tuleks eriti kriitiliselt jälgida seda, et ta saaks piisavalt vedeliku. Kui siil ise ei joo siis tuleb vett ise süstlaga otse suhu lasta. Vette võib segada veidike ka kõhtu rahustavat lemmikutele suunatud piimhappebakterit või võite proovida ka laktoosivabat jogurtit.

Kui kõhulahtisus kestab mitu päeva , tuleb kiiremas korras minna loomaarsti juures. Kõhulahtisust võib põhjustada ka siseparasiidid, infektsioonid, allergiad või muud haigused. Kindlasti tuleks loomaarsti juurde kaasa võtta ka värske kaka.

Silmahaigused 

Kui siilil jookseb silmast vett võib see viidata põletikule, allergiale või silma kahjustusele. Samuti kate, silmade kinni hoidmine või silmade sügamine näitab probleemi. Täpsema diganoosi oskab teha ainult loomaarst. 

Vahel võib silm ka lõhkeda, tihti on põhjuseks teise siili okkad. Õnneks saavad siilid suurepäraselt hakkama ka ühesilmsena kuna kasutavad edukalt nina. Kui siilil on silmaprobleemid siis tuleks kindlasti tema puur teha turvaliseks, et ta ei kukuks kusagilt alla ja võiks turvaliselt ringi joosta. 

Siseparasiidid

Ka siilidel võib esineda siseparasiite ehk ‘usse’ nagu näiteks; ümarussid, paeluusid, salmonella, (Isopora erinacei ja Eimeria nastegaiv, üherakulised parasiidid , kes võivad tekitada düsenteeriat), kopsuussid (Capillaria või Crenosoma spp, kes tekitavad surmaga lõppevat kopsupõletikku), giardia-algparasiidid või kryptosporideja (nt. Cryptosporidium parvum, üheralukine algparasiit, kes võib tekitada inimestele krüptosporidioosi).

Siil võib saada neid näiteks õuest püütud putukatega, tigudega, toore liha või kalaga. Need parasiidid teevad pesa siili kopsudesse või soolestiku. Enamasti kaotab siil kaalu ja jääb väga peenikeseks kuigi sööb endiseid koguseid.

Siseparasiidid tehakse kindlaks väljaheiteproovi abil. Ravitakse neid ussikuuriga ja siil tuleks eraldada teistest loomadest.

Kui sool või emakas tuleb välja 

Soole või emaka väljalangemine kipub olema väga eluohtlik, kuid õnneks esineb seda harva. Täpne põhjus on veel teadmata. Halb selle juures on see, et seda ei saa kuidagi ette näha ega ennustada. 

Arvatakse, et soole esiletuleku põhjustavad liiga õhukesed sooleseinad. Siil võib surra kohe või mõni minut hiljem pärast juhtunut. Kui aga siil jääb ellu siis tuleks viivitamatult viia ta loomaarsti juurde.

Suu ja hambaprobleemid

Suu- ja hambaprobeelmid esinevad eri vanustel siilidel aga kõige sagedam on see 2-3 aastastel. Enamasti on tegu pärilikkusega. Selliste vaevustega loomi ei peaks kasutama aretuses. Probleeme võib tekitada ka vale toit. Näiteks pehme toit ja palju suhkrut on ka tihti põhjus suu probleemidele.

Hambaprobleemidega siil tavaliselt lakub toitu, ta ei soovi süüa kõvat toitu näiteks krõbinaid ja võib esineda isutust. Siil võib kaodata ka kaalu ja võib tekkida suu turse. Kui teil on võimalik avada siili suu( nt. vatitiku abil ) siis võite näha seal põletikus punaseid igemeid ja tunda halba haisu. Teinekord võib kogematule silmale näha haige suu igati normaalne välja ning seetõttu tuleks loom siiski loomaarsti juurde kontrolli viia. Loomaarst saab suust palju parema ülevaate kasutades rahustit, kui teie kodus  kui üritate vatitiku abil suud lahti saada hammustaval ja susiseval siilil. 

Loomaarst võib raviks määrata antibiootikumi kuuri, eemaldada hambakivi või vajadusel eemaldada ka teatud hambad. Enamasti ei piisa ühest arsti visiidist vaid olukorda peab jälgima kauem.  

Hambakivi teket ja sellest tekkivaid probleeme võib ennetada näiteks Plaque off- merevetika pulbriga. Ennetada saab ka kui annate söögile lisaks ka tugevaid krõbinaid või kanakaela närimiseks.

Mõnikord on suuprobleemide põhjustajaks ka lõuakasvajad. Parimal juhul  võib arst need eemaldada, kuid kui kasvaja on levinud juba luuni siis ei saa enamasti midagi teha. Sellisel juhul tuleks mõelda siili magama paneku peale, eriti kui need tekitavad siilile juba valusid ja segab söömist. 

Suuprobleemide põhjuseks võib olla ka keel. Näiteks kui siil hammustab ennast keelde, võib keel minna nii paiste, et ei mahu enam suhu ära. Tavaliselt paistetus läheb päevaga üle. Keelt võib selliseljuhul niisutada paari tunni tagant ja kindlasti vaadake, et siil saaks vett juua. Kui ei saa siis süstlaga saate ise seda talle suhu lasta. 

Halvimal juhul võib siil oma keelt hammustada sedasi, et osa keelest tuleb ära. Sellele järgneb suur verejooks. Operatsiooni ei ole vaja, kui siilile jääb piisavalt palju keelt järgi, et ta saaks süüa ja juua iseseisvalt. Alguses söödate süstlaga pärast sööb iseseisvalt. Loomaarsti tasuks ka sellisel juhul kindlasti külastada.

Suu ja hambaprobleemides vaevlevale siilile, eriti neile kes on ilma hammasteta, tuleks anda väga pehmet toitu. Näiteks purustatuid ja vee sees leotatuid kassi( või siili ) krõbinaid, pehmet kassi( siili ) konservi, püreestatud kana, peeneks lõigatuid putukaid, keedetud kanamuna valget, nutriplus geeli jne.. 

Isutus

Kui siil keeldub söömast, siis on ta enamasti haige või stressis( näiteks kodu vahetamisel )

Isutus võib tekkida ka hamba ja suu probleemidest. Kui siili isutus kestab mitu päeva siis peaksite minema loomaarsti juurde. Pika aegne paast väikesel loomal võib lõppeda surmaga.

Kindlasti tuleks üritada siil saada sööma kasvõi pakkudes talle maiuseid. Võite mõelda ka nutriplus geeli peale kui miski muu ei aita.

Välisparasiidid

 Igal lemmikloomal võib esineda välisparasiite mingiaeg, mõned neist levivad loomalt- loomale ja osad on ainult teatud liikidele omased. 

Välisparasiidid on lülijalgsed- mõned lestad ja mõned (nt puugid) ka ämblikulaadsed. Siilidel välisparasiidid on tavaline nähtus. Need võivad tulla näiteks puiduhakkest, õuest või teistelt loomadelt. Ka see on võimalik, et kõikidel siilidel on mingil määral välisparasiite aga alles ajaga või kui siil on stressis, hakkavad nad paljunema  ja tekitama erinenaid naha probleeme. 

Välisparasiitide sümptomiteks on okaste väljalangemine( ja selliseljuhul väljalangenud okastelt puudub see pallikujuline osa , mis muidu naha alla jääb), sügamine, kuiv laiguline nahk ja vahel ka koledad kõrvad. Okaste vahel võite näha ka valgeid liikuvaid väikseid täppe. Halvimal juhul võib loom jääda pimedaks või surra. Seega tuleks väga tõsiselt suhtuda välisparasiitidesse. 

Kõige sagedamini manustatakse ravimit süstlaga mitu korda ja selle määrab arst. Vahel on kassi kirbushampoonist ka abi. Kindlasti tuleks siili puuris kõik asjad pesta ja desifitseerida peale igat süsti. Kindluse mõttes tuleks ära visata fliisid ja puidust esemed.

Välisparasiitide all kannatav siil tuleks eraldada teistest loomadest kindluse mõttes kuniks loom on terve jälle. 

Kirbud on väiksed, pruunid ja ilma tiibadeta. Nad on kõige levinumad välisparasiidid siilidel. Selline kirbu liik nagu 

(Archaeopsylla erinacei) kes elab tavaliselt ainult euroopa siilide pesas ja nahapeal, nakkub hästi ka õues jalutavale lemmiksiilile.  Vahepeal võivad ka kassi ja koera kirbud nakkuda siilile. Kui te kardate, et siilil võib olla saanud nakkuse, tuleks viia ta kiirelt loomaarsti juurde kus tehakse õige diagnoos ja antakse enamasti Strongholdi. Enamasti ei piisa ühest korrast kuna kirbud munevad mune ja need arenevad täiskasvanuteks umbes viie nädalaga ja kogu protsess algab otsast peale.

Mõnikord võib siilil esineda ka lestasid.

Kui te kahtlustate oma siilil välisparasiite, siis asetage siil tumeda riide peale, masseerige ta nahka ja okkaid oma sõrmedega. Pärast seda kontrollige riiet näiteks taskulambiga ja te võite seal näha liikuvaid, väikseid ja enamasti heledaid täppe. See tähendab seda, et teie siilil on välisparasiidid. Täpsema liigi teeb kindlaks loomaarst kui võtab proovi siili nahapealt. Lestade vastu aitavad enamasti samad rohud mis kirpudelegi kuid kindluse mõttes peaks alati loomaarstil laskma proovi võtta.

Muud tuntud välisparasiidid kes nakkuvad ka siilidele:

Cheyletiella spp, demonex-liigid, Chorioptes spp, Otodectes cynotis.

ETTEVAATUST!

Mõned väljaanded soovitavad välisparasiitide vastu Ivomec® aga USAS on palju siile selle tõttu surnud ja samas väidavad paljud,et sama ravim on ka kollidele (koera tõug) surmav. Lisaks usutakse, et see tõstab riski haigestuda vähki, seega soovitaks kasutada teisi ravimeid parasiitide vastu.

PS. Euroopa IVOMEC’iga ei ole probleeme täheldatud!

Samuti võib kasutada Stronghold® või xeno minispot 50.

Kõhukinnisus

Siilid võivad kannatada ka kõhukinnisuse all. Enamasti aitab vannitamine soojas vees. Kui kõhukinnisus jätkub kaua ja vann ei aita, siis vii siil loomaarsti juurde. 

Kõhukinnisuse puhul võib anda ka ühe või kaks päeva inimestele mõeldud duphalaci ( koguseks on tavaliselt 0.25ml/kg kehakaalu kohta). See lihtsustab roojamist, toiduõli mõtete pole anda-imendub soolestikust ära. Vaseliinõli õnneks sooltraktist ei imendu.

Roheline väljaheide

Roheline väljaheide viitab sellele, et seedeelundkonnas on sapivedeliku ja see on märk sellest, et toit ei seedi korralikult. Põhjuseks võib olla muutus söögis ( sellisel juhul läheb see ise üle ), uuest keskkonnast või võõrastest lõhnadest( läheb ise üle ). Põhjuseks võib olla ka haigus või seedunud veri roojas, mis võib olla tingitud soole kahjustusest/haavanditest.

Juhul kui siili väljaheide on vedel, rohekas ja siil keeldub söögist- joogist ning keskkonnas ei ole olnud suuremaid muutusi, tuleks siil viia loomaarsti juurde. 

Põiepõletik

Siilid on vastuvõtlikud põieinfektsioonidele kuna neil on madalad jalad ja kere on põranda ligi. Tihti põhjustab põletiku külm põrand või liiva sattumine suguelundisse.  Sümptomiteks on tugev hais pissis või veri.

Loomaarst võib ravida seda antibiootikumidega ja kindlasti tuleks tõsta siili puuris temperatuuri ja liiv tuleks eemaldada puurist. Isassuguelundeid tuleks kontrollida regulaarselt, et seal ei oleks kinnijäänud prahti. Loomaarsti juurde minnes tuleks kaasa võtta värske uriiniproov.

Põiepõletik

Siilid on vastuvõtlikud põieinfektsioonidele kuna neil on madalad jalad ja kere on põranda ligi. Tihti põhjustab põletiku külm põrand või liiva sattumine suguelundisse.  Sümptomiteks on tugev hais pissis või veri.

Loomaarst võib ravida seda antibiootikumidega ja kindlasti tuleks tõsta siili puuris temperatuuri ja liiv tuleks eemaldada puurist. Isassuguelundeid tuleks kontrollida regulaarselt, et seal ei oleks kinnijäänud prahti. Loomaarsti juurde minnes tuleks kaasa võtta värske uriiniproov. 

Wobbly Hedgehog Syndrome (WHS)

WHS on siilidel tõsine haigus mis põhjustab neuroloogilisi muutusi, näiteks kukkumine, ebakindel kõnnak, jalgade nõrkus. Sümptomeid võib esineda ka ainult ühel pool kerest ja selliseljuhul on siilil raske seista ning tõenäoliselt ei soovi siil liikuda. Esimeste sümptomite ilmnemisega võib haigus kesta nädalaid, kuid või isegi aastaid. Kuid lõpuks lõppeb haigus siiski täieliku halvatuse või surmaga.  WHS’i vastu hetkel ravi puudub aga õigete tingimuste ja kvaliteetse söögiga saab siili elukvaliteeti parandada ja vahel ka eluiga pikendada. Enamasti pannakse sellised siilid magama enne loomuliku surma, kuna sümptomid võivad olla väga jubedad ja piinarikkad loomale.

WHS’i esimesed sümpotmid tulevad enamasti kui siil on  18-24 kuud vana aga võib tulla ka vanemale ja noormale isendile. Haiguse põhjustajat ei teata aga usutakse, et see on pärilik. 

Ka mõned muud haigused võivad tekitada WHS’ile tüüpilisi sümptomeid. WHS’i saab kindlaks teha ainult pärast siili surma lahkamisega. Kuna WHS näib olevat pärilik, siis tuleks kindlasti lasta loom lahata kui on kahtlus selle haiguse suhtes ja kindlasti anda sellest teada ka siili kasvatajale, et kasvataja eemaldaks selle siili liinid kasvatusest. Ainult sedasi saame tulevikus kasvatada paremaid, tervemaid siile. 

Eestis ei ole palju arste, kes siile ja muid eksootilisi loomi raviks aga kindlasti ei jäta teid hätta Oknavet OÜ ( sipelga 2 mustamägi A.Semjonov ), Eesti Maaülikooli Väikeloomakliinik Tartu ( Kristin Tõnise )  ja Tatari kliinik.

Tallinna loomade kiirabis on ka Nick Oborin, kes tegeleb eksootikutega.

The post SIILI HAIGUSED appeared first on Exopet.

Iseloomult on nad uudishimulikud ja neile meeldib öösiti avastada uusi kohti ja joosta ringi. Siil tunneb oma omaniku ära lõhna järgi ja hästi sotsialiseeritud siilid naudivad omaniku igapäevastest sügamistest ja hellitustest.

Kuigi siili selga katab okkaline kaitsevarustus, tunduvad need okkad pehmena kui siil on rahulik ja sedasi saab teda ilusti silitada.

Siiski kui siil ehmub, näiteks kiire liigutuse peale, ajab ta oma okkad turri kiirelt ja siis on teda peaaegu võimatu katsuda paljaste kätega.

Tänu sellele soovitatakse eriti pingsalt mõelda siili ostmine läbi  peredel, kus on väiksed lapsed, seevastu täiskasvanud inimestele ja kooli ealistele lastele on siil suhteliselt kerge lemmikloom.

Igapäev peaks hoolitsema selle eest, et siilil oleks piisavalt sööki, jooki, et puur oleks puhas ning tegelema siili endaga. Siili käsitledes peaks kontrollima üle siili jalad, et nende ümber poleks keerdunud juuksekarvu. Siili tuleks kaaluda kord nädalas, sest äkiline kaalu langus ja tõus võivad viidata haigusele. Ka jalad tuleks pesta kui nad on liiga mustad ja küüsi lõigata kui need liiga pikaks kasvavad.

Aafrika kääbussiilid kasvavad umbes 15-20cm pikkusteks ja kaaluvad 250-500g.

Kahjuks ei ole Eestis veel oma siili registrit, et näha kui vanaks keskmiselt nad Eestis elavad kuid Ameerikas on vanimad siilid 10 aastased registri järgi. Keskmine eluiga siiski jääb 5 aasta kanti.

Siile võib ettevaatlikult enda ajaga harjutada ka ümber, et oleks rohkem aktiivne sellel ajal kui olete ise kodus. Näiteks alates kell 19 õhtul. Siilid ei vaja teise siili seltsi. Nad on territoriaalsed loomad. Teiste loomadega võib siili pidada koos ainult järelvalve all.

Söök

Söök mõjutab siili tervet elu. Kui pakud siilile tervisliku ja sobivat sööki, võib su sõber elada pikka ja tervet elu.

Siil on putuktoiduline. Minimaalselt 60-80% igapäevasest söögist peaks koostuma erinevatest putukatest nagu näiteks: jahuuussid, kilgid, teod,prussakad, tõugud jne..

Kõige parem valik siili tervise suhtes oleks see, kui söödate talle igapäevaselt erinevaid putukaid, kuna mitmekesisus on tähtis. Kilgid ja prussakad on osa siili loomulikust toidust ja nende toiteväärtus on eriti tähtis neile. Jahuussid, zophobaussid ja vastsed on teistest rasvasemad ja neid võiks siilile anda ainult maiusena kuna teevad siili paksuks kiirelt.

Siilile on sobilikud putukad igassuuruses kilgid, tirtsud, rohutirtsud, erinevad prussakad, jahuussid ja jahuussi putukad, buffaloussid, siidiussid, vahaussid, teod, vihmaussid ja muud erinevad putukad. Putukaid võib anda siilile elusana ja kuivatatuna.

Siili taldrikule võib panna ka erinevaid väherasvaseid lihasid ilma maitseaineteta ja soolata. Kana, kalkun  või tavaline väherasvane veisehakkliha. Siilile võib anda ka hiire pinkisid või muid väikseid loomi. Looduses siil toitub ka väikestest imetajatest, madudest, konnadest jne.. Seega väiksed loomad siili menüüs on parem valik kui valmis hakkliha.

Lõhe ja krevette võib siilile väga väikestes kogustes ja harva pakkuda. Osad siilid on kaladele allergilised ja seetõttu tuleks eriti pingsalt jälgida siili kui otsustate midagi sellist pakkuda talle.

Vahepeal võib siilile ka muna pakkuda.

Kui annate siilile vahepeal väike loomi või hiiri, siis ei pea te siilile andma eraldi kalsiumi lisaks.

Tänapäeval on olemas ka head siili toidud. Eestis neid veel ei müüda, neid saab tellida välismaalt. Nad on valmistatud putukatest ja sisaldavad 60-100% putukaid( Näevad välja nagu kassikrõbinad )

Portsjoni suurus

Iga siil on erinev ja tänu sellele ka söögi kogused on väga erinevad. Väga raske on täpset söögikogust soovitada kellegile. Osad siilid söövad suurtes kogustes kuna liiguvad väga palju, teised taas vähem. Ka söögi kvaliteet mõjutab kogust. Need kes annavad siilile loodusliku toitu, annavad rohkem sööki kui need kes pakuvad liha või kassikrõbinaid kuna liha ja kassikrõbinad on palju rasvasemad kui putukad. Keskmiselt võiks soovitada siiski umbkaudselt 20g toitu päevas mis on umbes üks suur söögilusika täis.  Teiseks peaks võtma arvesse selle, et kuivatatud toit on palju kergem kui toor- või sügavkülmutatud toit. Tänu sellele ei tasuks sellesse 20g nii pingsalt kinni jääda vaid pigem jälgige siili kaalu ja vastavalt sellele siis anda koguseid.

Vitamiinid ja õlid

Kuna lemmiksiilide söögivalik ei ole nii rikkalik kui looduses elavatel siilidel ja enamasti nad ei saa piisavalt vitamiine kätte siis tuleks anda lisaks ka vitamiine siilile. Siilidele ei ole olemas enda vitamiini segu kuid söögi sarnasuse tõttu võib kasutada reptiilide vitamiine, näiteks Nekton Rep või Exoterra multivitamiin. Vitamiinisegu tuleks panna väikses koguses söögipeale igapäev. Kui siilil on kalduvus kuivale nahale siis tuleks lisada igapäevaselt toidupeale ka paar tilkka õhtuprodseõli. Vitamiinisegu saab osta loomapoodidest ja loomakliinikutest. Õhtuprodseõli müüakse kas kapslitena või vedelikuna apteekides ,looduspoodides ja vahel ka suurtes toidupoodides. Kapslid on lihtsad, teed nõelaga augu sisse ja tilgutad paar tilka toidu peale. Kindlasti ei tohi siili nahka õliga niisutada. 

Siili toitmis nõuadned on muutunud traagiliselt paari aastaga. Enne soovitati hoida kuivtoit 24/7 ees aga see on kindlasti vale. Siilile võib pakkuda natukene kassikrõbinaid päevas( selliseid mis ei sisalda vilja ) Krõbinad hoiavad siili hambad korras. Samuti võib anda ka kanakaela, see on ka hammastele hea. Neid ei tohiks liiga tihti anda kuna on väga rasvased siili jaoks. Kõva koorikuga putukad aitavad samuti siili hambaid tervena hoida. Siilid on looduslikult tsöliaakia( gluteeni) ja laktsoosi talumatud, seega vilja ja laktoosi sisaldavaid toite ei tohiks anda. Siilid võivad uudishimust proovida ka taimset toitu ja teinekord nälja vältimiseks  süüa aga taimne toit ei kuulu nende loomuliku toidu ahelasse. Siili seedesüsteem ei toeta taimset toitu ja seega ei ole selle söötmisest siile mingit kasu. Näiteks vitamiinid ja muud toiteained ei imendu. Juur- ja puuviljad võivad siilile tekitada kõhuprobleeme ja panevad ka väljaheite haisema. Suhkru tõttu võivad nad tekitada ka hambakivi ja kaariest.

Kuidas sööki pakkuda

Sööki võib siilile pakkuda taldrukult või võib ka osa ( või kõik ) ära peita siili pessa, et siil saaks otsida. Elus putukaid võib siilile pakkuda suures plastik boxis kus siil saab neid jahtida ja putukad ei pääse sealt välja. Jahtimine teeb siili õnnelikuks. Ärge heitke meelt kui siil ei mõista kuidas peab jahtima kohe või lausa pelgab. Ajaga ta õpib siiski jahtima või siis pakkuda putukaid kuivatatud kujul.

Kehva isuga siil

Ei ole harv nähtus kui siil on kehva isuga või valib toitu. On ka siile kes eelistavad pigem mitte nii tervisliku toitu. Kes meist ei sooviks toituda kommidest ja friikartulitest igapäev..

Kuivtoidu võib teha kergelt märjaks, siis lõhnab see tugevamalt ja äratab siili söögiisu. Kui siil on väga valiv siis võib need asjad, mida ta ei eelista, lõigata võimalikult väikesteks tükkideks ja segada teise toidu sisse mis talle maitseb. Võib ka teha nii, et pakute mõned päevad järjest ainult neid sööke, mida ta muidu ei söö. Mitte midagi muud ei tohiks nendel päevadel anda. Tõenäoliselt ajab nälg siis siili sööma kuigi see ei olegi tema jaoks nii maitsev.  Kui peale seda siiski siil keeldub söömast siis ei jää muud üle kui toita teda sellega, mida ta eelistab ise.

Mida anda juua

Vesi on siilile loomulik jook ja siilil peaks olema igapäev värske vesi ees. Laktoosivaba piima võib pakkuda harva ja väikestes kogustes kui on soovi aga vesi peab koguaeg saadaval olema. Siili hammaste tõttu ei sobi ta jooma joogipudelist nagu närilised. Siil ei ole näriline ja tal ei ole sellist lõuaehitust nagu närilistel. Joogitops või joogikauss on siili jaoks hea. See peaks olema raskemast materjalist, et siil seda ei ajaks ümber.

Kust osta siili toitu?

Putukaid saab osta erinevatelt putuka kasvatajatelt ja loomapoodidest. Võib tellida ka netist, sellisel juhul saate eriti soodsalt. Tasub liituda kindlasti sotsiaalmeedias erinevate siili gruppidega näiteks ( Aafrika siilid eestis ) ja eksootiliste loomade gruppidega (Eksootilised koduloomad). Just nendes gruppides leidub mitmeid putuka müüjaid.

Putukaid müüakse elusana ja kuivatatuna. Loodusest ei tasu siilile püüda putukaid kuna nendel on parasiidioht. Kui siiski otsustate siilile püüda sööki õuest, tuleks teha siilile regulaarselt parasiiditõrjet ( xeno minispot 50, stronghold või axilur )

Kõik ussirohud ja parasiiditõrjed ei mõju kõikidele parasiitidele. Näiteks maksa ja kopsuusse on väga raske ravida ka loomaarsti juures. Kõiki parasiidinakkuseid ei näe ka väljaheiteprooviga, seega puhas väljaheiteproov ei taga alati seda, et siil oleks parasiidivaba. Kõige kindlam ja odavaim viis on kasvatada siilile söök ise. Kasvõi osa sellest.

Väga lihtne on kodus kasvatada ise jahuusse, dubia prussakaid ja tigusid.

Siili kaal

Siili kaal vaheldub vastavalt isendile. Mõnel on normaal kaal ainult 200g ja teisel 500g. Nii äärmuslikud normaal kaalud ei ole väga tavalised vaid pigem haruldased. Ideaalkaal on umbes 330-400g vahel. Siili ideaalkaalu on kõige parem määritleda siis kui siil on kerra tõmbunud. Siil peab suutma tõmmata ennast kerra tugevalt sedasi, et isegi tema ninapead ei ole näha. Kui kerra tõmbamine on siili jaoks raske või ta ei suuda tõmmata ennast sellisesse kerra, et isegi nina otsa ei ole näha siis on tõenäoliselt tegu ülekaalus siiliga. Siilil on palju üleliigset nahka ja see aitab siilil end kerra tõmmata paremini. Seda ei või ajada sassi liigse kaaluga. Siilil ei või olla ka küljed sissepoole, see näitab,et siil on liiga peenike. Ülekaal on siilidele sagedam nähtus kui alakaalulisus. Siili kaalu tuleb jälgida regulaarselt, näiteks kord nädalas. Kiired kaalu muutused täiskasvanul siilil võivad viidata haigusele. Palun mitte sassi ajada imetavaid ja kasvavaid siile. Nende kaal tõusebki kiirelt.

Neid sööke võid pakkuda vahetevahel. Palun jätta meelde, et need söögid ei kuulu siili loodusliku toitu ja sellepärast ei tohiks neid pakkuda tihti ja igapäevaselt!

• Heeringas,ahven, lõhe (keedetuna) MÄRKUS: Mõned siilid on allergilised kalale!
• kana või veiseliha (keedetud)
• hakkliha (madala rasvasisaldusega)
• muna
• kohupiim (laktoosivaba)

Neid toite ei tohiks pakkuda siilile:

• teraviljatooted
• toores kala
• Siseorganid
• Õuest püütud putukad (parasiidi oht)
• Kommid, krõpsud jne
• Sool, vürtsid
• Laktoosi sisaldav toit (nt tavaline piim)

Siili pesa

Väikesest suurusest hoolimata vajab siil palju ruumi. Siili jooksuratta peale paigaldatud mõõdikuga on mõõdetud siili aktiivsust. Kõige rohkem jooksis siil 30km ööpäevas aga keskmiselt jäi see 15km kanti. Mõned siilid siiski jooksevad vaid mõned kilomeetrid ööpäevas. See sõltub isendist. Kindel on aga see, et siili puur võiks olla vähemalt 1-2 ruutmeetrit, et ta saaks olla just nii aktiivne nagu ise soovib. Puur võib olla muidugi väiksem kui siili lastakse igapäevaselt lahtiselt toas jooksma. Siilid on väga head ronijad ja nad ei ole puuriloomad. Neil on väga väiksed varbad mis saavad kergelt kahjustada. Kui te kasutate siilil võredega puuri siis tasuks võred katta sedasi, et siil ei saaks seal ronida. Samuti vigastab siil end võrepuuris kukkumisega kui ta ronib. Hea valik siili pesaks oleks oma tuba, piiratud ala, kapist ehitatud puur või suur terraarium. Valmis puure siilidele ei müüda poodides. Kõige parem valik oleks see kui te ehitate siilile ise pesa. Kindlasti tasub siili gruppides küsida pilte pesadest, et saada ideid. Samuti tuleb googeldamis oskus abiks inglise keeles.

Oma tuba

Oma tuba on siilile kõige parem ja pind-alalt kõige suurem ja parem. Siilid on tundlikud külmale. Parim temperatuur on 23-25 kraadi. Kui temperatuur langeb, tasub soetada keraamiline mitte valgust andev soojuspirn. Temperatuuri peaks mõõtma alati põranda ligidalt kus siil liigub. Ka suurt tuuletõmmet ei tohiks toas olla pidevalt,  et siil ei külmetuks ega hakkaks talveunne minema.

Piiratud ala

Siili pesaks sobib hästi ka enda toast eraldatud teatud ala näiteks plekiga või vineeriga. Kuna siilid ronivad palju siis mitte mingisugust võrku ei tohiks kasutada. Seinad peaksid olema vähemalt 40cm kõrged, et siil ei tuleks üle. On juhtumeid kus siil tuleb ka sellisest kõrgusest üle, kasutades oma vetsu, majakest või muid sisustuselemente abina.

Kapist ehitatud pesa

Kõige populaarsem siili pesaks on kapp. Kapp ei vii kodust palju pind-ala kuid siil saab liikuda palju tänu erinevatele korrustele. Kappi on kerge koristada ja hoida täpset temperatuuri. Kapi pluss on kindlasti ka see, et kodu muud lemmikud ja lapsed ei pääse siili vigastama. Siilidele ehitatud kappe on müügis ja neid võib ka ise teha. Kappi valides tuleks võtta arvesse kapi sügavus, laius ja kõrgus. Kappi peaks mahtuma jooksuratas. Mida sügavam kapp, seda hämaram see on. Kappi tuleks teha mitu korrust ja korruste vahele turvalised rambid,et siil saaks vabalt liikuda. Rampidel peaks olema ääred, et siil ei kukuks alla.

Siili pesa sisustus

Pesa põhjaks oleks hea kaustada linoleumi. See ei lase imenduda väljaheidetel kangasse. Siilid õpivad ka edukalt kasutama vetsu nurka.( tuhrku, jänese wc) Paljud kasutavad allapanuna ka ajalehti mis imeb väljaheite endasse ja seda on kerge puhastada ( siilidel kes ei oska kasutava vetsu ). Siili puuris peaks olema ka erinevaid asju siilile, et tal tegemist oleks. Jooksuratas on nendest kõige populaarsem. Siili jooksuratas peaks olema minimaalselt 40cm diameetrilt. Jooksuratast võib ehitada väga lihtsalt ka ise. Kindlasti peaks olema siilil oma puuris ka pesa, puidust või papist majake ja fliis. Fliis on siilile parim materjal kuna peab hästi sooja ja sellest ei kuku välja niite mis võiks keerduda siili jalaümber. Aktiivseks tegevuseks võib siilile puuri panna ka liivakasti. Siilidele meeldib end pesta liivakastis. Osad siilid hakkavad ka liivapeal hädatsema, selliseljuhul peaks olema liivakaste kaks. Kindlasti võiks panna siili pessa ka näiteks saalihoki palle, mille sees ussikesed. Siilidele meeldib mänguasjade seest toitu otsida täpselt nagu koertelegi. Erinevad torud on ka head. Siin on pilt minu enda poegadest, kellele tegime plastik boxist sellise mängu nurga.

Siil ja allergia

Paljud reklaamivad siile kui allergia vabad loomad, kuid see ei pea siiski paika. Tänu sellele kannatavad siilid. Just allergia on enim levinud põhjus miks siilist loobutakse. Mõned inimesed on allergilised ainult teatud loomadele, mitte kõikidele. Siili kõhtu katab pehme karv, ta ei ole üleni okkaline nagu osad arvavad. Siili kõõm võib tekitada allergiat samamoodi nagu ka teistel loomadel. Maailmas on siiski palju inimesi kes on teistele loomadele allergilised kuid mitte siilidele. Siilidel ei kasutata allapanuna saepuru või heina mis on tihti allergia põhjustaja. Seega sobib siil enamustele allergikutele, kui allergia põhjuseks on just tolm ja hein.

Kõige tavalisem allergiasümptom on nahalööve, sest siili terav okas kriibib naha pealmist kihti ja see võib põhjustada tundlikke nahareaktsioone. Sellisel juhul peaks siili käsitlema fliisiga või kinnastega.

Hingamisraskused on kõige halvem allergiasümptom ja siis tuleks siilist loobuda.

Kui sul on loomadevastu allergia aga sooviksid siiski siili, siis peaksid külastama mõnda siili omaniku, kellel ei ole muid loomi ja kelle juures saaksid siili käsitleda ning näha kas tekib reaktsioon või mitte. Kindlasti tasuks meeles pidada, et alati ei teki sümptomid kohe vaid alles siis kui siil on saabunud teile koju ja elanud juba mõnda aega.

Siili valimine ja harjutamine uue koduga

Siili valides esimene kriteerium peaks olema siili suurus ja vanus. Poeg peab olema vähemalt 7-8 nädala vanune, et ta oleks iseseisev. Lisaks peaks kaal olema vähemalt 180-200g. Kui siil on väiksem aga tunduvalt üle 8 nädala vanune, aktiivne, isepäine ja ta vanemad on ka väikest kasvu, on siil loovutusvalmis. Alla 150g ei tohiks mitte mingil juhul loovutada siili.

1. Tee kindlaks, et poeg sööb iseseisvalt.
2. Jälgi poja puhtust ja kui võimalik vaata ka milline on väljaheide. Kaka peab olema kõva.
3. Hea oleks kui näete siili vanemaid, et võiksite kindlad olla, et siil on siiski kohapeal sündinud.
   Kui ostate siili loomapoest, peaksite küsima siili sugupuu kohta  või maaletoomis pabereid. Tee kindlaks, et siil on ikka vangistuses kasvatatud mitte loodusest püütud. Levinuim viis loodusest püüdmiseks on see, et tapetakse ema ja kasvatatakse pojad ise ülesse. Tihti lisaks emale ja paljud pojad surevad.
4. Kui oled toonud endale poja koju, anna talle ööpäev vähemalt aega tutvuda uue kohaga. Sellel ajal ei tohiks siili häirida ega käsitleda veel.
5. Alusta toitmine toiduga, millega poeg on harjunud.
6. Kui poeg on harjunud uue keskkonnaga, siis võid teda käsitleda ja harjutada enda perega. Poega peaks alati paljaste kätega käsitlema.

Tekst on pärit minu enda kogemustest ning palju tõlgitud ka Soome siiliyhdystys lehepealt ümber.

The post Aafrika siil lemmikloomana appeared first on Exopet.